19. sajandi lõpukümnenditel algas Eestis süstemaatiline rahvaluule kogumine, samal ajal kasvas ajakirjanduse levik ja ühiskondlik mõju. Kas ja kuidas on rahvapärimus ja ajakirjandus omavahel seotud ja teineteist mõjutanud - nii minevikus kui tänapäeval? Loengus käsitletakse omaaegse eesti usundilist pärimust (nõidus, kurat, varavedaja, kodukäija jt teemad) mitte kui arhailist minevikunähtust, vaid kui ühiskondlike valupunktide süstemaatilist käsitlust, mil on avalikus ruumis täita oluline roll. Loeng tugineb nii Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudele kui Eesti ajakirjandusele.
Loengut täiendab TÜ folkloristika doktorandi, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Reet Hiiemäe ettekanne globaalse ulatusega meediamõjulisest folkloorist. Juttu tuleb eksootiliste maadega, eriti Indiaga seostuvatest stereotüüpidest ja uskumustest. Ettekanne esitab Indias välitöödel käinud folkloristi vaate ja käsitleb iidse usundi ja uue meedia keerulisi suhteid Kirde-India pärimuskontekstis.