Jüri Metssalu "Kohapärimus – utoopiline uurimisala?"

Pühapaigad, matusekohad, vaimukohad, hiiukohad, asulakohad, pelgupaigad, peidupaigad, lahingupaigad, kuningakohad, katkukohad, mälestuspaigad, kratikohad, ufokohad, kogemuskohad, nägemuskohad, tantsukohad, laulukohad, peopaigad – selliseid ja veel mitut muud liiki pärimuspaiku on Eesti maastikul tuhandeid. Kokku moodustavad need rahvajuttude ja mälestuste, usu ja kombestikuga seotud kohad pärimusmaastiku ja vastav osa rahvapärimusest on kohapärimus. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm on seadnud endale idealistliku kui mitte utoopilise eesmärgi digiteerida kõik alates 19. sajandist arhiivi talletatud kohajutud ja võimalikult paljud neist ka maastikul lokaliseerida. Ühtlasi viivad töörühma liikmed digiteeritud arhiivipärimuse jaoks loodud andmebaasi toel läbi väliuuringuid, annavad välja raamatuid, koostavad interaktiivseid kaarte, peavad loenguid, osalevad muinsuskaitse alases tegevuses ja pühapaikade arengukavas. Neid kohati võimatute ja lõpututena tunduvaid töid tutvustab omakultuuriakadeemias töörühma projektijuht Jüri Metssalu.

Loengu juht: Marko Veisson (TÜ VKA)

Omakultuuriakadeemia koordinaatorid: Kadri Sprenk (TÜ VKA), Jaan Jaago (Eesti Pärimusmuusika Keskus)