11. juunil 2012. a. kaitses Uuno Puus doktoritööd
"Structural Performance as a Success Factor in Software Development Projects - Estonian Experience"
("Struktuurne tulemuslikkus tarkvaraprojekti edutegurina - Eesti kogemus") filosoofiadoktori kraadi (informaatika) saamiseks.
Juhendajad:
Prof emer Jüri Kiho (Tartu Ülikool)
Prof Tõnis Mets (Tartu Ülikool)
Oponendid:
Prof Alok Mishra (University of South Pacific, Fiji)
Prof Marko Torkkeli (Lappeenranta University of Technology, Soome)
Doktoritöö lühikokkuvõte
Tarkvaraarenduse projekt on sama vana mõiste kui tarkvaraarendus ise. Pikale ajaloole vaatamata on tarkvaraprojektide edukuse protsent jätkuvalt madal. Sellise olukorra üheks põhjuseks on asjaolu, et tarkvaraprojekti edukus on erineva tähendusega projekti eri osapoolte jaoks. Enamasti on tarkvara arendusprojektides sellisteks erinevateks osapoolteks arendusmeeskond kui tarkvara looja, ettevõtte juhtkond ja loomulikult loodava tarkvara kasutaja. Doktoritöös on kirjeldatud struktuurne tulemuslikkus on meetod, mis võimaldab analüüsida eelpool nimetatud erinevate osapoolte, sageli vastuolulisi huvisid. Töö eesmärk on identifitseerida tarkvaraprojekti eriomadused, mis on aluseks projektimeeskonna struktuursele tulemuslikkusele ning kirjeldada ja üldistada struktuurse tulemuslikkuse mudelid Eesti projektimeeskondade näitel. Tulemusena on valminud struktuurse tulemuslikkuse kui õppiva organisatsiooni keskkonna kirjeldus tarkvara projektimeeskonna jaoks. Seda keskkonda kirjeldab õppiva organisatsiooni nii kolme- kui ka viiefaktoriline mudel. Juhtimisülesandena pole sageli võimalik otseselt protsessi tulemuslikkust parandada. Seda on võimalik teha vaid struktuurse tulemuslikkuse suurendamise ehk siis projekti keskkonna parandamise kaudu. Samas kulutab struktuurse tulemuslikkuse suurendamine projekti jaoks eraldatud ressursse, seega jääb projekti otsese edenemise jaoks neid vähem. Projekti õnnestumise tõenäosust suurendab projekti struktuurse tulemuslikkuse parandamine vaid sel juhul, kui selle läbi saadav aja kokkuhoid on suurem kui struktuurse tulemuslikkuse parandamiseks kulunud aeg.