Konverentsil tutvustavad instituudi õppejõud, doktorandid ja parimad kevadised lõpetajad värske uurimistöö põhjal, mida tähendavad tehisaru ajastul julgeolek, hea haridus, hooliv riik, võrdõiguslikkus, usaldusväärne kommunikatsioon ja vaba ajakirjandus ning kuidas neid saavutada.

Avaettekandega esineb Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu, kes räägib vabatahtlikest ja vabatahtlikkusest Eestis. Professor Kasearu ettekanne tugineb „Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundumuste ja seirevõimaluste analüüs“ projekti tulemustele ja annab sissevaate sellest, mida vabatahtlikud teevad, mis murekohtadega nad rinda pistavad. Muuhulgas saab vastuse küsimus, kas vabatahtliku tegevuse kaudu saab suurendada ühiskonna toimepidevust.

Konverentsi osalejatel on valida kaheksa paralleelsessiooni vahel. Sessioonides käsitletakse, miks mõnesid tõrjuvad kriisid riigist eemale ja teisi julgustavad kaitsestruktuuridega liituma; kas andmete kasutamine muudab avalikud teenused isiksusetuks või isiklikumaks; milline on kooli roll tehnoloogia kasutamise suunamisel; kas läheme üle „näita-ära räägi“ loogikale või loojutustamist on siiski veel vaja ning kuidas ohjata kriise, mis ei jõudnud mitte koduõuele, vaid sotsiaalmeedia seinale.

Päeva keskel on kõik oodatud vestlusringile „Tuleviku-riik ja riigi tulevik“, milles saavad sõna Balti Kaitsekolledži dekaan Tiia-Triin Truusa, Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi ja võrgustiku PractNet strateegilise kommunikatsiooni ekspert Kersti Luha-Räim.

Ürituse lõpus esitleb Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak raamatut „Children and AI: Changing Digital Childhoods?“ (Palgrave Macmillan). Autorid Andra Siibak ja meediasotsioloogia professor Giovanna Mascheroni (Università Cattolica, Milano) mõtestavad raamatus uutmoodi lapsepõlve, mis on igalt poolt ümbritsetud tehisarule usaldatud lahendustega. Teadlaste analüüs näitab, kuidas tehisintellektil põhinevad tehnoloogiad taastoodavad ja süvendavad sotsiaalset ebavõrdsust ning laste haavatavust.