📍 6. novembril kell 10–17.00 toimus Tartu Ülikooli Omicumi auditooriumis ja veebis Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna konverents „Tehisaru loodusteadustes: kes õpetab keda?“, mille eesmärk on arutleda tehisaru rakendamist loodusteadustes ja selle mõju õpetamisele.

🔍 Konverentsil keskendutakse kahele peateemale: - tehisaru mõju mõtlemisele ja õppimisele - tehisaru abil uute avastuste tegemine

📣 Tervitusega esines president Alar Karis ning peaettekanded teegid hariduspsühholoog Grete Arro ja Pactumi kaasasutaja Kristjan Korjus. Ettekannetega esinesid veel mitmed loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppejõud.

🗨️ Aruteluringis otsiti koos tehisaruga vastuseid küsimusele, kuidas tehisaru mõjutab nii ülikooli kui ka Eesti ühiskonda. Päeva juhtis saatejuht Sander Loite.

Esimeses loengus avab Schilbrack võimaldavuste ideed ning näitab, kuidas religioosseid väärtusi on võimalik avastada objektiivsete faktidena materiaalses maailmas. Teises loengus seob ta võimaldavuste idee religioosse elu vormidega ning ilmestab seda budistlike, kristlike ja konfutsianistlike näidete abil. Selline lähenemine käsitleb religioosseid eluvorme kohastumusliku treeningu võimalustena. Kuna religioossete praktikate eesmärk on läbi viia transformatsioone, ei tohiks religioosseid praktikuid mõtestada lihtsalt üldiste „seesolijatena“, vaid inimestena, kes taotlevad ja saavutavad erinevaid oskustasemeid (näiteks noviits, asjatundja või ekspert) valitud religioossetes praktikates. Kuna religioonid treenivad oma liikmeid nägema maailma uutel viisidel, tõstatub oluline ja keeruline epistemoloogiline küsimus, millele pööratakse tähelepanu: kuidas on uurijatel võimalik mõista sellise inimese maailma, kes on ekspert mingis praktikas, kui uurija ise ei ole isegi noviits?

In the first talk, Schilbrack outlined the idea of affordances and the implication that religious values can be discovered as objective facts in the material world. In this second talk, he connects the idea of affordances to religious forms of life and illustrates it with examples drawn from Buddhist, Christian, and Confucian practices. This approach treats religious forms of life as offering opportunities for embodied training. Given this focus on transformation through practice, one should not consider religious practitioners simply as generic "insiders" but instead should see them as seeking and achieving different levels of skill – for example, novice, competent, or expert – at their religious practices. However, if religions train their members to see the world in new ways, this raises an important and difficult epistemological question that he will address: how can scholars understand the world of someone who is expert in a practice if the scholar is not even a novice?

Sel aastal peab Paulsoni loengud rahvusvaheliselt tunnustatud religiooniuurija ja -filosoof Kevin Schilbrack, kelle teadustöö keskendub religiooni uurimise teoreetilistele ja metodoloogilistele küsimustele. Viimastel aastatel on ta eriti rõhutanud religioossete praktikate kehastumuslikke aspekte, millele tema hinnangul peaks ka religioonifilosoofias rohkem tähelepanu pöörama.

Kolmes Paulsoni loengus pakub Kevin Schilbrack uue filosoofilise vaatenurga sellele, kuidas mõtestada niisuguste praktikate loomingulist jõudu.

Eesti Vabariigi president Alar Karis on öelnud, et tark ja haritud rahvas on Eesti tuleviku jaoks väga oluline. Just sellise teadmisi väärtustava ühiskonna kujundamisse annab oma panuse ka Tartu Ülikooli teaduskool läbi ainevõistluste, olümpiaadide, viktoriinide, e-kursuste ja õpikodade.

Konverents toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Tänavune konverents on juba viies – varasemad on toimunud aastatel 2004, 2009, 2014 ja 2022.

Päeva jooksul arutleme andekate hariduse tähenduse, mineviku õppetundide ja tuleviku väljakutsete üle. Konverentsi kavas on ka paneelarutelud. Töötoad pakuvad praktilisi oskusi. Ja mis peamine – sünnipäev ei möödu ilma tordita!