Suu funktsioonidel on oluline roll hambumusanomaaliate kujunemisel, mõjutades nii hammaste, lõualuude kui ka kogu näo-lõualuu piirkonna arengut. Häirunud neelamine, hingamine ja keele asend võivad põhjustada hambumuse kõrvalekaldeid, mida esineb 38%-l elanikkonnast. Teadusuuringud on näidanud, et paljusid hamba- ja suuõõnehaigusi saab ennetada ning see on tunduvalt odavam ja väiksema keskkonnamõjuga kui tekkinud probleemide ravimine. Praegune hambaravisüsteem keskendub aga eeskätt ravile ega ole sellisena mõistlik. Seepärast on kõrvalekallete varajane diagnoosimine ja ennetamine kaasaegse hambaravi üks põhieesmärke. Inauguratsiooniloengul käsitleb professor Triin Jagomägi suu funktsioonide ja hambumusanomaaliate seoseid ning räägib ennetava hambaravi võimalustest ja selles vallas tehtavast erialadevahelisest koostööst. Muu hulgas aruteb ta selle üle, kas oleme jõudnud uude ajajärku, kus hambumusanomaaliate ennetamine saab teenitult senisest rohkem tähelepanu. Triin Jagomägi on lõpetanud Tartu Ülikooli 1993. aastal ja ortodontia residentuuri 1995. aastal Soomes Kuopio Ülikoolis. Doktorikraadi kaitses ta 2012. aastal Tartu Ülikoolis. 1996. aastal alustas Jagomägi tööd Tartu Linna Stomatoloogia Polikliinikus ortodondina. Hiljem sai temast Tartu Ülikooli Kliinikumis arst-õppejõud ja praegu töötab ta samas vanemarst-õppejõuna. Alates 2000. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis lastestomatoloogia assistendi, dotsendi ja kaasprofessorina ning alates 2025. aasta jaanuarist ortodontia professorina. Tema teadustöö keskmes on nii huule- ja suulaelõhede geneetika kui ka suu funktsioonide osa hambumusanomaaliate tekkes. Jagomägi on end täiendanud mitmes välisriigis ja esinenud konverentsidel. Ta on löönud kaasa mitmes rahvusvahelises projektis ja teadustöös ning kuulub rahvusvahelistesse erialaseltsidesse. Tema juhendamisel on kaitstud kolm doktoritööd. Triin Jagomägi on Eesti Ortodontide Seltsi asutajaliige, oli selle esinaine aastatel 2006–2008 ja kuulub siiani seltsi juhatusse.

2025. aastal möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga raamatu ilmumisest. Tartu Ülikoolis tähistatakse seda sündmust 11.–12. aprillil toimuva konverentsiga „Eesti kirjanduse leksikon“, kus käsitletakse ülikooli erialade ja raamatute seoseid.

Konverentsil on võimalik kuulata kolmekümmet veerandtunnist ettekannet, milles käsitletakse nii teaduslikke kui ka muid vorme. Kirjanduse mõistet võetakse algupäraselt: kogu kirjasõna tähenduses. Iga tund sisaldab kolme ettekannet ja muusikalist vahepala.

Teemad ulatuvad erialastest tüvi- ja risoomtekstidest, klassikast ning perifeeriast, kirjutatud või kirjutamata kirjandusest trükikunsti ning tehisaruni. Gutenbergi galaktika ja kes või mis seal sees leida on. Oma vaadet raamatule annavad edasi Tartu ülikooliga seotud õpetlased.