Vaadates aastal 2012 tagasi Eesti eraõiguse süsteemi kujundamisele ja hinnates eraõiguse olukorda nii vastuvõetud seaduste kui kohtupraktika aspektist, ei ole vist kahtlust, et kunagine otsus võtta tsiviilseadustik vastu osade kaupa on end õigustanud. Tsiviilseadustiku viimase osana 26. septembril 2001. aastal vastu võetud ja 1. juulil 2002 jõustunud võlaõigusseadust ning samast ajast jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seadust on rakendatud juba 10 aastat. Õigusajalooliselt ei ole tegemist just väga pika ajavahemikuga, aga Eesti eraõiguse jaoks need aastad olnud väga olulised. Ei taga ju ainuüksi seaduste vastuvõtmine iseenesest vajalikke muutusi õigusmõtlemises ja -käitumises, määrav on ikkagi see, mis toimub igapäevases õiguspraktikas ja kohtus.
Arenenud õigussüsteemi iseloomustavad nii normitehniliselt heal tasemel kui ka seadusepõhine ja stabiilne õiguse rakendamispraktika. Tundub, et just nüüd on õige aeg meenutada seaduse saamislugu, analüüsida meie vastavat kohtupraktikat ning võrrelda seda arengutega Euroopas, vahetada mõtteid võlaõiguse tuleviku üle. Euroopas käsile võetud võlaõiguse ühtlustamine sunnib meid küsima, mida me oleme õppinud minevikust, kas ja mida peaks me õppima teiste riikide kohtupraktikast, kas tulevikus jääb üldse alles siseriiklik võlaõigus või asendab seda kõikide jaoks ühtselt tõlgendatav ja kohaldatav Euroopa võlaõigus. Side minevikuga aitab meil mõista õigust, selle arenguid ja meie osa õiguse kujundamisel. Selle kõige üle järele mõtlemiseks ja arutamiseks annab konverents hea võimaluse. Konverentsil esinevad ettekannetega prof. Paul Varul, prof. Irene Kull, dots. Villu Kõve, dots. Martin Käerdi, dots. Tambet Tampuu, dots. Karin Sein, dots. Kalev Saare, dr. iur. Urmas Volens, dr. iur. Triin Uusen-Nacke, Vaike Murumets, Age Värv, Kaupo Paal, ning väliskülalised prof. Christian von Bar (Osnabrücki Ülikool, Saksamaa), prof. Norbert Reich (Bremeni Ülikool, Saksamaa), prof. Kare Lilleholt (Oslo Ülikool, Norra), dr.iur. Thomas Hoffmann ja Patrick Praet (Wetteren, Belgia).