Vaimu käsitluses võib eristada kaht vastandlikku kontseptsiooni, mõlemal on väga sügavad juured. Neist esimese järgi on vaim suveräänne ja ideaalis monistlik. Arvamuste paljusus on käsitletav pahe ja ohuallikana, viib lahkhelide ja tülideni. Sellise arusaama erinevaid variante leiame nii Konfutsiuse õpetusest kui Platoni riikluse teooriast. Teine kontseptsioon, mis hakkas arenema Ateenas 5.-4. sajandil eKr, lähtub arusaamast, et vaba vaim areneb erinevate arvamuste ja hoiakute konfrontatsioonis (vaidluses sünnib tõde).