Ave Metsa filosoofia eriala doktoritöö "Normativity of Scientific Laws" ("Teadusseaduste normatiivsusest") kaitsmine toimub 21. augustil 2013 algusega kell 16.00 TÜ senati saalis. Juhendajad: professor Rein Vihalemm ja vanemteadur Piret Kuusk Oponendid: professor Joseph Rouse (Ph.D., Wesleyan University, CT, USA) ja professor Peeter Müürsepp (Ph.D., TTÜ). Kokkuvõte: Tavaliselt peetakse teadusseadusi ehk nö. loodusseadusi kirjeldavateks, looduses toimivaid korrapärasusi esitavaiks, vastandades neid õigusnormidele, mida peetakse eksplitsiitselt normatiivseiks, ühiskondlikku korda ettekirjutavaks. Selles töös kaitsen seisukohta, et (matemaatilised) loodusseadused on normatiivsed sarnaselt nagu õigusnormidki: nad kirjutavad ette tegevusi või tegevuste lõpptulemusi, asjade seise. Ma eristan kolme erinevat viisi, neist igaühel kaks tasandit, kuidas loodusseadused on normatiivsed. Esiteks, kontseptuaalne normatiivsus tähendab ettekirjutusi, kuidas tuleb maailmast mõelda või kõnelda. Üldisemal tasandil tähendab see analüütilisust ja selgust maailma ja tema omaduste käsitamisel, konkreetsemal tasandil eriteaduslikke mõisteid ja kujutlusi, mis kanduvad tavamõtlemisse nt. üldhariduse kaudu. Teiseks, episteemiline normatiivsus tähendab (täppis)teaduse eeskuju kindla teadmise saavutamisel. Teoreetilisel tasandil tähendab see matemaatilisust, praktilisel tasandil eksperimentaalset tegevust laboris, mille kaudu matemaatika ühitatakse materiaalse maailmaga. Kolmandaks, praktiline normatiivsus tähendab viise, kuidas laborivälise maailmaga tuleks ümber käia. Kitsamal tasandil tähendab see seadmete jm eriteaduste teadmistel põhinevate tehiste kujundamist ja tootmist, laiemal tasandil maailma ümberkujundamist vastavalt teaduslikule maailmapildile. Ma oletan, et matemaatika ja eriti matemaatiliselt väljendatava korrapära normatiivsus tuleneb inimese vajadusest kindlustunde järele, mida ta püüab saavutada looduse ümberkujundamisega korrapäraseks selliselt, et tal oleks võimalikult hea kontroll maailmas toimuva üle. Matemaatika, matemaatilised seadused ja neil põhinev tehnoloogia võimaldavad maailma kujundamise tulemusi arvuliselt ette näha ning vähendada juhuslikkust ja sellest tulenevat ebakindlust ja määramatust.