Tartu Ülikooli 2014/2015. õppeaasta vabade kunstide professori lavastaja ja eestlaste elulugude kogumise algataja Merle Karusoo kursus „Kaevudes. Elude lood kaasakirjutamiseks“ kutsus sügissemestril kõiki osalejaid reflekteerima selle üle, kuidas inimelu olulised etapid eri aegadel ja eri põlvkondade poolt läbi elatakse. Loengute jooksul mõtiskleti teemade üle nagu sünniaasta, hõimlased, teatrer, VII lend, Pirgu mälusektori ekspeditsioonid, genotsiid ja integratsioon.
Kevadsemestril valmis esitlus, mille aluseks on kursusel osalenute isiklikud lood. Merle Karusoo terav ühiskondlik närv ja võime esitada valusaid küsimusi on aidanud panna tänaseid tudengeid mõtlema neile moraalsetele valikutele, mis eestlastel viimasel kolmveerandsajandil on olnud.
KAEVUDES – kaasakirjutatud ja meelde tuletatud elude lood
Kirjutanud on: tudengid, endised tudengid, tulevased tudengid, igavesed üliõpilased; magistrandid, doktorandid, õppejõud, professorid teatriteaduse, folkloristika, etnoloogia, semiootika, sotsioloogia, psühholoogia, eesti kirjanduse, ajakirjanduse, kasvatusteaduste ja maalikunsti erialalt, sünniaastatega 1947 – 1996.
Merle Karusoo (s 1944) on Eestis, aga ka laiemalt Euroopas ja Venemaal tuntuks saanud sotsioloogilise, dokumentaalse või elulooteatri alusepanija ja eestvõitlejana. Elulooteater on teatrisuund, mis algab uurimistööst ning lõpeb tulemuste esitamisega etenduse vormis.
Karusoo lavalooming jaguneb põhijoones kaheks: dokumentaalse materjali kogumisel ja dramatiseeringutel põhinevad lavastused ja teiste autorite tekstidel põhinevad lavastused. Tema dokumentaalteatri põhivormiks on monoloogid, mille kaudu saavutatakse maksimaalne siiruse mulje. Neid monolooge on ta nimetanud ka (üles)tunnistusteks, mis vajavad loomulikult ka (ära)kuulajat ehk vaatajat, nii et teatrisituatsioon muutub olemuslikult tähtsaks.