Kas Euroopa Liit peaks tingimata olema demokraatlik või võiks liidu legitiimsus toetuda mingile muule alusele?

Kas vajame esindusdemokraatiat liidu tasandil või piisab sellest, et liikmesriikide valitsused on demokraatlikult

moodustatud? Kui hästi esindusdemokraatia Euroopa Liidu tasandil toimib, mis on selle peamised puudujäägid

ja kuidas hinnata väljapakutud lahendusi? Mis iseloomustab valijate käitumist Euroopa Parlamendi valimistel

ning kas nende valimiste tulemused peaksid määrama Euroopa „valitsuse“ koosseisu, sh selle, kellest saab Euroopa

Komisjoni juht?

 

Inauguratsiooniloengul otsib ja pakub Piret Ehin vastuseid eeltoodud küsimustele, tuginedes 20 aasta jooksul

tehtud teadustööle ja rakendusuuringutele ning pikaajalisele kogemusele Euroopa Liidu alaste kursuste õpetamisel. Vaatluse alla tulevad nii teoreetilised argumendid kui ka valimiskäitumise mustrid 40 aasta jooksul, alates Euroopa Parlamendi esimestest otsevalimistest 1979. aastal ja lõpetades viimatiste valimistega 2019. aastal.

Loeng pakub pidepunkte seisukohavõtuks Euroopa Liidu institutsioonide reforme puudutavates aruteludes.

 

Piret Ehin on Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor alates 2022. aasta veebruarist. Ta on kaitsnud doktorikraadi politoloogias 2002. aastal USA-s Arizona Ülikoolis ning töötanud samast aastast Tartu Ülikoolis, sh Euroopa

kolledži asejuhataja, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2016. aastast on ta Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teaduse alal ja alates 2020. aastast on juhtinud politoloogia doktoriõppeprogrammi.

 

Piret Ehini teadustöö põhiteemad on demokraatia, võimu legitiimsus, valimised ja valimiskäitumine ning poliitilised hoiakud nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil. Ta on uurinud Euroopa lõimumise mõjuavaldusi, sh mõju

rahvusvahelistele suhetele Balti regioonis. Piret Ehin on osalenud mitmes Euroopa Liidu raamprogrammi projektis ning panustanud võrdlevate küsitlusuuringute, sh Euroopa Sotsiaaluuringu ja Euroopa valimiste uuringu

elluviimisse. Aastatel 2011–2015 juhatas ta Tartu Ülikooli arengufondi toetusel loodud Euroopa Liidu – Venemaa

uuringute keskust ning aastatel 2016–2019 juhtis Tartu, Uppsala ja Kenti ülikoole hõlmavat Venemaa ja IdaEuroopa uuringute konsortsiumit. 2022. aasta kevadel täiendas ta end Stanfordi Ülikoolis ja 2023. aasta alguses

asub juhatama Euroopa Liidu esindusdemokraatia probleemidele keskenduvat Jean Monnet’ keskust Tartu Ülikoolis. Piret Ehini juhendamisel on kaitstud enam kui 50 magistritööd ja kolm doktoritööd. Ta on juhendanud ka

mitut järeldoktoriprojekti.

 

Piret Ehin on koostanud mitmeid rakenduslikke uuringuid Euroopa Parlamendi ja Riigikogu tellimusel. Ta on pikka

aega panustanud Avatud Eesti Fondi tegevusse, sh nõukogu liikme ja nõukogu esimehe ülesannetes.