Emakeelepäev Tartu Ülikoolis

Klipi teostus: UTTV 14.03.2023 740 vaatamist


Tänavusel emakeelepäeval on tähelepanu keskmes eesti keele õppimine. Birute Klaas-Lang ja Kerttu Rozenvalde peavad ettekande „Kuidas jõuda Tartu Ülikoolis kaasava keelepoliitikani?“, milles käsitlevad ülikoolis korraldatud uuringut Tartu Ülikooli keele ja rahvusvahelistumise põhimõtete rakendamisest ning akadeemiliste töötajate keelehoiakutest. „Tartu Ülikool on nende põhimõtetega seadnud sihi kindlustada eesti keele kestlikkus, tagades samal ajal muukeelsete töötajate kaasamise ülikooli tegevusse. Meie uuring osutab, et ainult visioonidokumendi sõnadest ei piisa ja tarvis on investeeringuid nii keeletehnoloogiasse ja eesti keele õppesse kui ka tegevust, mis toetaksid eesti keele kasutamist ja väärtustamist ühise suhtluskeelena,“ ütlesid Klaas-Lang ja Rozenvalde.
 
Tomáš Pavelka kõneleb ettekandes „õäöü vs. žščřďťň“ oma õpiteekonnast, eesti keelest, eestlastest ja elust üldiselt. „Leian, et eesti keel on päris hästi õpitav. Siiski ei tähenda see, et ma ei teeks vigu. Vahepeal lähevad meelest sõnad, mis on muidu väga lihtsad, nt pintsel,“ leidis Pavelka.
 
Ettekannete järel saab esitada esinejatele küsimusi nii kohapeal kui ka Slido keskkonnas (kood 1771996).
 
Pärast ettekandeid õnnitleb rektor Tartu Ülikooli 2022. aasta keeleteo auhinna saajat. Aasta keeletegu on eesti keele õpetamine Ukraina sõjapõgenikele vabatahtlike abil. Tartu Ülikooli keeleteadlased koostasid ukrainlaste vajadusi arvestava programmi eesti keele õppimiseks. Üliõpilastest vabatahtlikud aitasid ukraina lastel eesti keelt õppida ja koolis kohaneda ning õpetasid ka täiskasvanuid. Ukrainlaste jaoks väljatöötatud programmi eriline väärtus seisneb võimaluses kasutada seda sarnastes olukordades eeskujuna õppijate ja õpetajate kokkuviimiseks.
 
Auhinna saaja on psühholingvistika kaasprofessor Virve-Anneli Vihman ja tema juhitud töörühm: geoloogia peaspetsialist, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekavade programmijuht Kairi Põldsaar; eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik; arengu- ja koolipsühholoogia nooremlektor Ada Urm; mordva keelte teadur Denys Teptiuk ning rahvusvahelise turunduse peaspetsialist, eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava doktoriõppe üliõpilane Anna Branets.