Hiljutises Eesti inimarengu aruandes tõdetakse, et viimase kümne aastaga on mitu keskkonnanäitajat Eestis märgatavalt paranenud, kuid inimeste mure elukeskkonna pärast on süvenenud. Eesti asulate ruumiplaneeringut iseloomustab üha sagedamini autokeskne ja loodusvaene lähenemine. Samas on füüsilise keskkonna tervis otseses seoses inimeste vaimse ja füüsilise tervisega. Seminaril otsime vastuseid küsimustele, kas mure keskkonna pärast on edasiviiv jõud või vaimse tervise risk ning kuidas jõuda kestliku ruumiplaneerimise ja ühiskonnakorralduseni, mis näeks rohelust pigem tulu- kui kuluallikana.

 

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul on iga viienda haigestumise puhul tähtis osa ümbritseval keskkonnal. „Ühelt poolt põhjustab keskkonnasaaste otsest toksilist mõju, mis väljendub haigestumuses ja varajases suremuses. Teisalt toovad õhusaaste ja müra kaasa häirituse ja mure, millele on siiani oluliselt vähem tähelepanu pööratud. See põhjustab stressi ja uneprobleeme, mis võivad viia krooniliste haigusteni. Näiteks esineb suur häiritus liiklusmürast igal kümnendal Tallinna ja Tartu elanikul ning pea sama suur osa Ida-Virumaa elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks,“ selgitas Orru. Seejuures on tema sõnul suurim probleem just õhusaaste, mis põhjustab Eestis igal aastal enam kui tuhat varajast surma. Tervist mõjutavad ka kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained. „Need on tegurid, mille puhul oleks nii linnaruumis asuvatel rohe- kui ka sinialadel märkimisväärne leevendav mõju,“ sõnas Orru. 

 

 

Seminaril peavad lühiettekanded Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi vanemteadur, sotsiaalantropoloog Aet Annist, eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu, Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor ja kultuurigeograaf Helen Sooväli-Sepping ning Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru. Ettekannetele järgneb vestlusring, kus otsitakse teadlaste ja praktikute koostöös kestlikku ruumiplaneerimist ja tervist toetavaid lahendusi.