Elamine sõja oludes energiakriisis ja rohesiirdes nõuab kiiremat ja tõhusamat ruumilist planeerimist. Teosammul protsessid ja kasvav bürokraatia on muutnud planeerimise vaat et sõimusõnaks. Kohtukindluse saavutamise ja ebasoodsate mõjude mitteavaldumise veendumuse saamiseks viiakse läbi arvukalt uuringuid ja analüüse, otsustamine muutub aga aina keerulisemaks. Täiendav surve planeerimise tulemuslikkusele sunnib küsima, kas mõned planeerimise tööriistad ülepea töötavad.  

Tuginedes ESPONi uuringute tulemustele ja rahandusministeeriumi tellitud võrdlusriikide analüüsile, annab sessioon ülevaate Euroopa riikide ruumilises planeerimises toimunud muudatustest, mis on kasvanud välja Euroopa Liidu rohepoliitika ja taastuvenergeetika projektide kiirest realiseerimisest. Pakutakse välja, mida võiks Eesti ruumilises planeerimises teha teisiti. Tõstatatakse küsimused, kuidas planeerimist tõhustada nii, et ohtu ei satuks selle olemuslikud põhiväärtused? Millised on olnud Eesti valikud? Kas meie planeerimissüsteem kustutab tuld või areneb ühiskonna vajadusi arvestades? 

 

Ettekanded: 

Ingmar Pastak (Tartu Ülikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt). Ülevaade ESPONi uuringutest 

Kimmo Lylykangas (Taltech, ESPON QGaSP). Kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks 

Pille Metspalu (Roheplaan OÜ, Hendrikson OÜ, Eesti Planeerijate Ühing), Villy Lopman (Rask OÜ). Tuuleparkide planeerimise õppetunnid teistelt riikidelt 

 

Paneeldiskussioon:  

Kristiina Nauts (Utilitas AS)

Villy Lopman (AB Rask) 

Ingvar Saare (Lääneranna vallavanem)

Lauri Tammiste (SEI Tallinn)

Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik)

Moderaator: Garri Raagmaa (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool) 

 

Korraldajad:  

Garri Raagmaa (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool) 

Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing) 

Ingmar Pastak (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool)