Tudengikonverentsi selleaastaseks fookusteemaks on kestliku arengu eesmärgid, kuid mis imeloomad need sellised on?
Kestliku arengu eesmärgid ehk Sustainable Development Goals (lühendatult: SDG) on 17 eesmärki, millega nõustusid kõik Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid 2015. aastal, et kindlustada rahu ja heaolu inimestele ja planeedile 
2030. aastaks, samal ajal arvestades planeedi piiratud ressurssidega. ÜRO liikmesriigid mõistavad, et vaesuse ja teiste puuduste kaotamine käib käsikäes tervise ja hariduse arendamise, ebavõrdsuse vähendamise ja majanduskasvu kannustamisega. Lisaks ühskonda mõjutavate eesmärkide täitmisele, tegelevad riigid kliimamuutuste ning metsade 
ja veekogude kaitsmise
ja säilitamisega.
Eesmärkide saavutamiseks peab toimuma koostöö mitte ainult riikide, vaid ka vabaühenduste, ettevõtete ja kodanike vahel.
Eestile on suurimateks väljakutseteks energiaefektiivsus, kliimamuutuse ennetamine, kasvuhoonegaaside hulga vähendamine, Läänemere tervis, sooline palgalõhe ning üldised hariduse ja tööhõivega seotud murekohad. Lisaks 17-le ülemaailmsele eesmärgile jälgitakse Eestis veel üht - kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, mis tuleneb Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast “Säästev Eesti 21”.
Konverentsil esinevad suuliste- ja posterettekannetega loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased, kelle tutvustused on leitavad Facebooki ürituse alt.
Väljastpoolt ülikooli on kutsutud rääkima Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras, kes teeb ettekande Eesti kestliku arengu eesmärkide hetkeseisust.
Konverentsi võtavad arutelupaneelis kokku loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadlased Krista Fischer, Velle Toll, Margit Kõiv-Vainik, Age Poom, Riho Mõtlep ja Meelis Härmas.
