Jana Jaali inauguratsiooniloeng „Kas vähki saab võita?“

Klipi teostus: UTTV 27.04.2023 2804 vaatamist


Nii nagu mujal maailmas kasvab ka Eestis pidevalt inimeste hulk, kes saavad mingis eluetapis pahaloomulise kasvaja diagnoosi. Kui 2000. aastal diagnoositi pahaloomuline kasvaja 6033-l Eesti elanikul, siis 2019. aastal sai sellise diagnoosi juba 8891 inimest.
 
 
Hinnangute kohaselt suureneb vähijuhtude absoluutarv 2030. aastaks 11 000-ni, tingituna ühelt poolt rahvastiku vananemisest, teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite mõjust. „Kuigi eluea jooksul haigestub pahaloomulisse kasvajasse iga teine mees ja naine, on vähist tervistumine võimalik,“ kinnitas professor Jana Jaal.
 
 
Vähihaigete õigeaegne diagnoosimine ja ravi nõuavad meeskonnatööd, milles on võrdväärne osa inimeste enda terviseteadlikkusel, meditsiinipersonali kiirel ja asjakohasel tegutsemisel ning piisavate ressursside olemasolul. „Sellest, kuidas vähki võita ning mida peab selleks tegema inimese, meditsiinisüsteemi ja riigi tasandil, tulebki loengul juttu,“ sõnas professor.
 
 
Jana Jaal on lõpetanud Tartu Ülikooli 1998., internatuuri 1999. ja onkoloogia residentuuri 2003. aastal. Seejärel kaitses ta 2006. aastal doktorikraadi Saksamaal Dresdeni Tehnikaülikooli arstiteaduskonnas. 2007. aastal alustas ta tööd onkoloogia vanemarst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumis. Alates samast aastast on ta teinud Tartu Ülikoolis onkoloogiaalast õppe- ja teadustööd vanemteaduri, dotsendi ja 1. septembrist 2022 onkoloogia professorina. Ta on täiendanud ennast USA-s Houstonis MD Andersoni nimelises vähikeskuses ja osalenud paljudel teistel lühiajalistel koolitustel välismaal. Jana Jaal on löönud kaasa mitmes rahvusvahelises projektis ja teadustöös ning kuulub rahvusvahelistesse erialaseltsidesse ja -komiteedesse, sh on ta Euroopa Meditsiinispetsialistide Ühenduses kliinilise onkoloogia esindaja. Ta on olnud Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi esinaine aastatel 2011–2014 ja kuulub siiani seltsi juhatusse. Jana Jaali teadustöö keskmes on nii eelkliinilised kui ka kliinilised onkoloogiauuringud, eelkõige medikamentoosse ravi kombineerimine kiiritusraviga.