Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teaduri Ove Olli sõnul on vesinikku kasutavatel energiatehnoloogiatel tähtis osa Euroopa taastuvenergia lahenduste komplektis. Euroopa Liidu toel on vesinikulahendused jõudmas üksnes sellistest tööstuslikest rakendustest nagu väetise- ja keemiatööstus ka tavakasutajani: nii autode, busside, rongide kui ka laevade energiaallikana. Kesk-Euroopas ja Baltimaades näidissõite teinud vesinikubuss on aidanud siinsetele kohalikele omavalitsustele tutvustada rakenduste praktilist väärtust ning kasutusmugavust. Energiakriisi lahendamiseks ehitab nii mõnigi Euroopa suurriik üles vesinikutaristut, et vähendada sõltuvust Venemaast. Olli sõnul pole see teekond siiski takistusteta. „Eestis on kitsaskohaks peamiselt heitevaba taastuvenergia vähene tootmine ja selle salvestamine, mis pärsib väljavaateid rohelise vesiniku tarneahela tekkeks. Probleemide lahendamiseks on tähtis, et riigid ja energiaettevõtted investeeriksid uute tuule- ja päikeseparkide rajamisse,“ rääkis Oll. 

 

Seitsme aasta jooksul, mil Tartu Ülikool on vesinikutehnoloogia arengu tutvustamiseks üritusi korraldanud, on tehtud uute teadmiste rakendamisel märkimisväärseid edusamme. „Näiteks oleme kütuseelementide arendamisel jõudnud laboritingimustes tehtavatest katsetest praktiliste seadmete igapäevaelus rakendamiseni. Vesinikutehnoloogial on oluline koht ka Eesti üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Selleks annab kindlust nii era- kui ka avaliku sektori huvi valdkonna arendamise vastu ja Vesinikuoru projekti raames koordineeritud koostöö,“ kirjeldas viimaste aastate arengut füüsikalise keemia professor Enn Lust. 

 

Tartus toimuval seminaril tuleb teaduselus toimuva kõrval juttu riiklikest vesinikumajanduse toetusmeetmetest, samuti tutvustatakse rohevesiniku tootmisvõimsuse teemat ja taristu rajamise väljavaateid. Näiteks räägib Tallinna Sadama esindaja lähemalt uuest Paldiski sadamast, millest saab tõenäoliselt suurim avamere tuuleparkide ehitamist toetav sadam Eestis. Tähtsal kohal on ka kohalikud omavalitsused, kes peavad muutuste tuules leidma parimaid ja kulutõhusamaid lahendusi nii kogukonna teenimiseks kui ka kliimaeesmärkide täitmiseks.  

 

Üritus toimub Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA raames ning seda korraldavad loodus- ja täppisteaduste valdkond ja TÜ keemia instituut.