Academia Gustaviana

Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe esitavad 14.–18. sajandi muusikat. Muu hulgas kõlavad ka Eestis tegutsenud barokkheliloojate David Kellneri ja Johann Valentin Mederi palad. Nautida saab ajalooliste näppe- ja klahvpillide ning teremini helisid.

30. juunil 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu Akadeemia asutamisürikule. Sellega oli pandud alus Rootsi riigi teisele kõrgkoolile. Uus õppeasutus sai samad privileegid, mis kuus aastat varem olid antud Uppsala Ülikoolile. 15. (uue kalendri järgi 25.) oktoobril 1632. aastal toimus Academia Gustaviana avaaktus. Tartu Ülikooli rajamine langes aega, mil kunagisest ühtsest Euroopast oli saanud religioosselt lõhestatud maailmajagu. Senises ülikoolisüsteemis olid eri usutunnistuste aladele jäävate ülikoolide vahele pikkadeks aastateks kerkinud tõkked, mis tundusid ületamatuna. Uusi kõrgkoole rajati nii protestantide kui ka katoliiklaste leeris. Poola-Rootsi sõdades oli edu saatnud rootslasi ja 1629. aasta Altmargi vaherahuga kinnitati varem Poola all olnud Lõuna-Eesti kuulumine Rootsile. Selles, et just Tartust pidi saama uue provintsi vaimuelu keskus, oli oma osa ka asjaolul, et aastatel 1583–1625 oli Tartus tegutsenud katoliiklik jesuiitide gümnaasium koos tõlkide seminariga.