Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koordineerimisel on käima lükatud õpetaja eetikakoodeksi ajakohastamise töö. See on suurepärane võimalus taas mõtestada, mida tähendab olla õpetaja praeguses maailmas ja Eestis. 

Kas õpetaja võib ainetunnis oma poliitilisi vaateid väljendada? 

Kas on olukordi, kus romantilised suhted õpetaja ja õpilase vahel on lubatud? 

Kas soovides aidata õpilast, võib uut õpetajat tema eripäradest teavitada? 

Sõna „eetika“ kuuleb peamiselt siis, kui on juhtunud mõni skandaal või kohalikku kogukonda on vapustanud sündmus, mis nendesamade näiteküsimuste üle mõtlema paneb. Kas eetikakoodeks on abiks ainult sellistel puhkudel või on seda siiski vaja ka töise argipäeva otsuste tegemistel? Millised on õpetajate püsiväärtused ja kuidas neid tõlkida dünaamilisse igapäevaellu?