IT valdkonnas töötavad inimesed peavad arendama teenuseid ja rakendusi kõikidele tarbijatele, olenemata nende soost. „Kui aga arendajad on enamasti mehed, siis paratamatult domineerivad ka nende ootused,“ selgitas professor Luik. 

 

Informaatika eriala asub igal aastal õppima enam kui 200 noort, kuid nendest vaid veerand on naised. „Põhjuseid on erinevaid, ent kuigi oleme 21. sajandis, mõjutavad meid ikka iganenud stereotüübid,“ rääkis Luik. Samas ei näita teadusuurimused, et tüdrukutel oleksid informaatikas väiksemad teadmised ja võimed kui poistel. Professori sõnul saab kõik alguse kodust ja põhikoolist. „Gümnaasiumisse astudes valivad õppijad juba õppesuuna, mis määrab sageli ka nende edasiõppimise valdkonna,“ ütles Luik. Seepärast on oluline hinnata informaatika õppe olukorda juba põhikoolist alates, et selgitada välja, millal teevad tüdrukud valiku ja miks otsustavad kõrgkoolis harvem selle eriala kasuks.

 

Piret Luik on lõpetanud Tartu Ülikoolis 1990. aastal rakendusmatemaatika eriala ja 1999. aastal pedagoogika eriala. 2004. aastal kaitses ta pedagoogikas doktoriväitekirja, milles uuris, milliste õpitarkvara karakteristikutega saavad õppijad paremaid õpitulemusi.

 

Luik on töötanud haridusteaduste instituudis lektori ja kaasprofessorina. Aastatel 2007–2010 oli ta haridusteaduskonnas pedagoogika osakonna juhataja ning 2010–2012 sotsiaal- ja haridusteaduskonna prodekaan. 2017. aastal sai Luik arvutiteaduse instituudis informaatika didaktika kaasprofessoriks ja alates selle aasta 1. septembrist on ta informaatika didaktika professor. Tema juhendamisel on kaitstud neli doktoritööd. Oma uurimistöös keskendub ta informaatika õppimise motivatsioonile ja meetoditele ning püüab välja selgitada, millised vahendid toetavad informaatika õpetamist. Luik on oma teadusartiklite eest pälvinud neli auhinda haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil (endine kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss).