Kliima- ja maakasutuse muutused on seadnud meie ökosüsteemid suure surve alla ning paljudes piirkondades on olukord halvenenud. See on tinginud vajaduse jälgida tõhusamalt looduskeskkonna seisundit ja muutuste tagajärgi. Sealjuures peame leidma kiireid lahendusi, et olukorda leevendada, muutustega kohaneda ja tulevikustsenaariume ennustada.
„Valdav osa looduskeskkonna uurimisest on siiani toimunud välitööde käigus ja saadud andmeid loetakse enamasti kõige täpsemaks,“ rääkis Evelyn Uuemaa. Samas tõdes professor, et välitööd on väga ressursimahukad. „Ei ole mõeldav, et välitöödel pannakse ühel ajal kirja teave iga ajahetke ja koha kohta. Tänu kaugseirele on meil aga võimalus saada andmeid maailma iga ala kohta korra päevas või nädalas. Kahjuks on need toorandmed üsna kasutud,“ lisas Uuemaa.
Euroopa Liit on roheleppe ja andmestrateegia toel võtnud eesmärgi arendada algatuse „Destination Earth“ raames ruumiandmetel põhinev maa digitaalne kaksik, et modelleerida maal toimuvaid looduslikke ja inimtekkelisi protsesse võimalikult täpselt. Selle väljatöötamisel on abiks avaandmete direktiiv, mille alusel kuuluvad ruumiandmed väärtuslike andmete nimekirja. Selliste andmete hulk on viimase kümne aasta jooksul tohutult kasvanud ning neid tuleb pidevalt juurde satelliitidelt, nutiseadmetelt ja kõikvõimalikelt sensoritelt.
Kvaliteetsed ruumiandmed on andmepõhise otsustamise üks peamisi alustalasid. „Samas ei ole meie võime neid andmeid kasutada ja otsuste tegemiseks vajalikuks teabeks muundada pidanud kaugeltki sammu sellega, kui kiiresti andmed tekivad. Tehisaru võib olla suureks abiks, aga ilma teadmiseta looduskeskkonnast on ka see kasutu,“ rääkis professor Uuemaa.
Inauguratsiooniloengul annab Uuemaa ülevaate ruumiandmete kasutamise võimalustest ja nende tähtsusest looduskeskkonna seisundi jälgimisel. Juttu tuleb sellest, kuidas luua tehisaru abiga ruumiandmetele lisaväärtust ja mil viisil saab rakendada tehisaru keskkonnatingimustest ülevaate saamiseks seal, kus välitööde andmed puuduvad.
Evelyn Uuemaa on lõpetanud 2003. aastal geograafia bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis, kus jätkas geoinformaatika magistriõpinguid ning seejärel doktorantuuri loodusgeograafia ja keskkonnakaitse erialal. 2007. aastal kaitses ta oma väitekirja „Maastikuindeksid jõgede veekvaliteedi ja maastikumustri indikaatorina“. Pärast seda sai temast Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur ja 2013. aastal vanemteadur. 2015. aastal pälvis Uuemaa Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi, mille toel suundus kaheks aastaks järeldoktorantuuri Uus-Meremaale vee- ja atmosfääriuuringute instituuti. Alates 2023. aastast on ta geoinformaatika professor.
Evelyn Uuemaa juhib ülikoolis maastikugeoinformaatika töörühma, kellega koos arendatakse ruumiandmete analüüsi ning ruumilise modelleerimise masinõppemeetodeid. 2023. aastal pälvis ta Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et arendada satelliitandmetel ja masinõppel põhinevaid mudeleid, mis võimaldavad põllumeestel ja poliitikutel intensiivpõllumajanduse keskkonnamõju leevendamiseks planeerida maastikul looduspõhiseid lahendusi. Samuti on Uuemaa 2024. aastal alustanud kestliku maakasutuse tippkeskuse juht ning kuulub Eesti Geoinformaatika Seltsi juhatusse ja Euroopa Geoinformaatika Ühingu nõukogusse.
