Raiskavast lineaarmajandusest põhjustatud tahkete jäätmete kuhjumine ohustab ökosüsteeme üle maailma. Mure
pöördumatute kliimamuutuste pärast aina kasvab, mistõttu oleme hakanud kasutama üha enam taastuvenergialahendusi.
Lisaks peame loobuma fossiilkütustest ka keemiatööstuses ja liikuma ringbiomajanduse poole, kasutades kestlikke
tooraineid ja CO2-neutraalseid tehnoloogiaid.

Gaasfermentatsiooni tehnoloogia võimaldab atsetogeensete bakterite abil taaskasutada nii heitgaasides kui ka gaasistatud
tahketes jäätmetes peituvaid süsinikoksiide, et toota neist kütustes ja kemikaalides vajalikke ühendeid. Praegu kasutatakse
gaasfermentatsiooni etanooli tööstuslikuks tootmiseks. Bioinseneeria meetodid võimaldavad aga luua ümberkujundatud
ainevahetusega uudseid bakteritüvesid ning toota vajalikke ühendeid tõhusamalt ja suuremas valikus.
Inauguratsiooniloengus räägib Kaspar Valgepea lähemalt atsetogeensetest bakteritest ning tutvustab gaasfermentatsiooni
eeliseid, puudusi ja võimalusi. Muu hulgas kirjeldab professor laboritöö eripärasid ja peamisi uurimisküsimusi, millele tuleb
tehnoloogilise läbimurde saavutamiseks leida vastused. Viimaks tutvustab ta gaasfermentatsiooni töörühma tegevust ja
eesmärke.

Kaspar Valgepea on omandanud 2010. aastal magistrikraadi rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal Tallinna
Tehnikaülikoolis ning kaitsnud samas 2014. aastal ka doktoriväitekirja „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel
põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“, mille eest pälvis üliõpilaste teadustööde
riiklikul konkursil peapreemia. Õpingute ajal töötas ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses ning
täiendas end Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. Hiljem läbis ta järeldoktorantuuri Austraalias Queenslandi
Ülikoolis.

2019. aastal sai Valgepeast vanemteadur Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis ja ta asus juhtima gaasfermentatsiooni
tehnoloogiaid arendavat Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) projekti GasFermTEC raames. Alates 2024.
aastast on ta gaasfermentatsiooni professor bioinseneeria instituudis, kus juhib töörühma, kelle eesmärk on lõimida
gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid sünteetilise ja süsteemibioloogiaga, et arendada mikroobseid rakuvabrikuid. Töörühma
tunnustati 2024. aastal, mil Valgepea pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi.