Lõuna-Eestis kasutatakse põliste kohalike keeltena nelja omavahel väga lähedast keelt – võru, setu, mulgi ja tartu keelt, mida kokku saab nimetada lõunaeesti piirkonnakeeleks. Keeleteadlaste hulgas valitseb tänapäeval seisukoht, et lõunaeesti keel on omaette läänemeresoome keel, mida tuleks ka eraldiseisva keelena tunnustada.

Emakeelepäeva peaesineja Sulev Iva leiab: „Ku lõunõeesti keeleharro peetäs õdagumeresoomõ kiili siän kõgõ vanõmbas ja lõunõeesti kiräkiil olľ aastagasato mi umas raamadu-, kirä-, kerigu-, kohtu- ja koolikeeles, sis täämbädsel pääväl piät mi kõvva vaiva nägemä, et Eesti riik mi vanna ja ausat imäkiilt ku kiilt tunnistanuq ja tõsitsõhe tugõnuq.“ („Kui lõunaeesti keeleharu peetakse läänemeresoome keelte seas kõige vanemaks ja lõunaeesti kirjakeel oli sajandeid meie oma raamatu-, kirja-, kiriku-, kohtu- ja koolikeeleks, siis tänapäeval peame kõvasti vaeva nägema, et Eesti riik meie vana ja väärikat emakeelt keelena tunnustaks ja tõsiselt toetaks“).

Lõunaeesti keelest tuleks endastmõistetavalt rääkida lõunaeesti keeles. Tänavusel emakeelepäeval on enneolematu võimalus kuulata võrukeelset loengut. Et loengust saaksid paremini osa võimalikult paljud kuulajad, on esitlusmaterjalil ka tõlge eesti kirjakeelde