Kliima- ja maakasutuse muutused on seadnud ökosüsteemid kogu maailmas tugeva surve alla. 
Nende muutuste leevendamiseks on tähtis taastada kahjustunud ja hävinud ökosüsteeme, 
iseäranis metsi ning märgalasid, mille CO₂ sidumise ja talletamise potentsiaal on üks suurimaid. 
CO₂ sidumise võimet mõjutavad paljud tegurid: taimeliigid, vee kättesaadavus, lehepinnaindeks, päikesekiirgus ja laiemalt ka geograafiline asukoht. Näiteks käituvad vahemerelises kliimas 
olevad ökosüsteemid sootuks teisti kui parasvöötmes asuvad kooslused. Kogu ettevõtmisele 
lisab keerukust tõik, et ökosüsteemide taastamine võib CO₂ sidumise kõrval suurendada teiste 
kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja naerugaasi eraldumist. Seepärast on oluline arvestada 
ökosüsteemide taastamise kavandamisel kõiki kasvuhoonegaase ja mõista tegureid, mis mõjutavad nende gaaside lendumist või sidumist eri ökosüsteemides.
Inauguratsiooniloengus keskendub professor Kuno Kasak eeskätt märgalade taastamisele ja 
kasvuhoonegaaside voogude muutusele. Oma teadustöös uurib ta nii mikroobitasandi gaasitootmisprotsesse kui ka ökosüsteemi kui terviku aineringet ja energiavooge. Nende parem mõistmine aitab tulevikus jõuda selleni, et ökosüsteemide taastamine oleks kiire, selle käigus seotaks 
võimalikult palju CO₂ ning teiste kasvuhoonegaaside lendumine oleks piiratud. Just need gaasid 
on põhjus, miks võib minna aastakümneid kui mitte aastasadu, enne kui taastatud ökosüsteem 
suudab kliimat jahutada.
Kuno Kasak lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe ning jätkas 
samal erialal magistri- ja doktoriõpingutega. 2016. aastal kaitses ta doktoritöö „Kasvuhoonegaaside 
lendumine ja reoveepuhastuse efektiivsus erinevate filtermaterjalidega pinnasfiltrites“. Pärast 
seda töötas ta Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia teadurina.
Aastatel 2018–2019 oli Kasak järeldoktorantuuris California Ülikoolis Berkeleys biometeoroloogia 
töörühmas, kus keskendus märgalade taastamisele ja nende süsinikuringe uurimisele biometeoroloogiliste meetodite abil. Eestisse naastes asus ta Tartu Ülikoolis tööle keskkonnatehnoloogia 
vanemteadurina ning rajas keskkonnatehnoloogia uurimisrühma, mille põhifookus on süsiniku- ja 
lämmastikuringe uurimisel taastatud ökosüsteemides.
Alates 2024. aastast on Kuno Kasak Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professor. Ta on pälvinud 
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore keskkonnateadlase preemia, töötanud Fulbrighti 
programmi toel külalisprofessorina California Ülikoolis Berkeleys ning kuulub rahvusvahelisse 
märgalauurijate ühingusse