Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse nimekirjadest. Skulptor Olav Männi 1950. aastal loodud ja alles 1980. aastal Kassitoomele püstitatud skulptuur „Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. aastal“ seisab samuti paljuski unustatult Tartus Kassitoome pargi Oru tänava poolses nurgas. Siiski on viimastel aastatel punamonumentide ümber puhkenud vaidlused seda kuju uuesti meelde tuletanud. Kõlanud on ka üleskutseid monument eemaldada.

Kirjanik Kippeli lugu ajaloolise isiku Polotski vürst Vjatško (Vetseke) ja väljamõeldud tegelaskuju Lembitu poja Meelise sõprusest ja koostööst Tartu kaitsel 1224. aastal pidi andma kinnitust eesti ja vene rahva ajaloolise sõpruse ja sidemete kohta. Nõukogude võimule sobiv jutustus ilmus rohketes kordustrükkides, selle tegelasi kujutati nii Kippeli jutustuse kui ka ajalooraamatute ja -õpikute illustratsioonidel jm. Tõstes Meelise ja Vjatško loo näituse „Nähtamatu Tartu“ haridus- ja aruteluruumi keskmesse, näitab muuseum, kuidas antud loo, tegelaskujude ja skulptuuri koosmõju annab võimaluse analüüsida müüdi kujunemist.

Müüdi sünd ning selle taasesitamine ja võimendamine erinevates žanrites loob häid võimalusi arutleda ajaloo kasutamise ja ärakasutamise üle, uurida erinevaid versioone ja persoone Tartu varajasest ajaloost, aga ka skulptuuri ja kunsti rolli avalikus ruumis ning võimalusi tulla toime võõra võimu ideoloogiat kandva pärandiga. Tegeledes kõigi nende küsimustega Meelise ja Vjatško näitel, on meie eesmärk arendada kriitilist mõtlemist ja visuaalset kirjaoskust.