Juhendaja:

kaasprofessor Olga Schihalejev, Tartu Ülikool

Oponent:

kaasprofessor Martha Shaw, London South Bank University (Ühendkuningriik)

Kokkuvõte

Religioonialane kirjaoskus tähendab võimet mõista religiooni tähendust ühiskonnas, suhelda sisukalt ja lugupidavalt erinevate usuliste ja mittereligioossete maailmavaadetega ning tulla edukalt toime olukordades, kus religioon või maailmavaated mängivad olulist rolli. Seda käsitletakse rahvusvaheliselt kui pädevust, mis aitab elada demokraatlikus ja mitmekesises ühiskonnas. Doktoritöös uurib autor, kas ja kuidas Eesti kooliharidus toetab selle pädevuse kujunemist.

Töö esimene osa analüüsib Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Selgus, et kuigi religiooniga seotud pädevused esinevad mitmes aines, on need killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Religiooni kujutatakse pigem ajaloolise või kauge kultuurinähtusena, mitte nüüdisaegse ja elava osana ühiskonnast. Eriti nõrgalt on esindatud hoiakute kujundamine ja oskused erinevustega toime tulemiseks.

Teises etapis tehti üleriigiline küsitlus 392 põhikoolilõpetajaga. Tulemused näitavad, et religioonialased teadmised on ebajärjekindlad ja lünklikud. Õpilased eelistavad sekulaarseid tõlgendusi ning tunnevad end ebakindlalt religiooni kui nähtuse käsitlemisel. Samas suurenes nende valmisolek arutleda usulistel teemadel, kui need olid seotud visuaalse kunsti, popkultuuri või isiklike lugudega.

Kõige avatumad hoiakud ilmnesid kristluse suhtes; vähem tuntud usundite (nt islam, judaism) suhtes väljendus rohkem ebakindlust ja eelarvamusi. Tugevamad sotsiaalsed oskused ilmnesid pigem teise kultuuri selgitamisel kui omaenda traditsioonide mõtestamisel – viidates puudujääkidele eneserefleksioonis ja identiteeditunnetuses.

Uurimus näitab, et religioonialane kirjaoskus on Eesti koolides alaesindatud, kuid seda saab eri ainetesse lõimitud ja noortele tähendusliku lähenemisega arendada. Vaja on paremat õpetajakoolitust, ajakohast õppevara ning kriitilist ja isiklikku mõtlemist toetavat õpet. Religioonialast kirjaoskust tuleks käsitleda kodanikupädevusena, mis toetab teadlikku ja sallivat ühiskonda.