Esimeses loengus avab Schilbrack võimaldavuste ideed ning näitab, kuidas religioosseid väärtusi on võimalik avastada objektiivsete faktidena materiaalses maailmas. Teises loengus seob ta võimaldavuste idee religioosse elu vormidega ning ilmestab seda budistlike, kristlike ja konfutsianistlike näidete abil. Selline lähenemine käsitleb religioosseid eluvorme kohastumusliku treeningu võimalustena. Kuna religioossete praktikate eesmärk on läbi viia transformatsioone, ei tohiks religioosseid praktikuid mõtestada lihtsalt üldiste „seesolijatena“, vaid inimestena, kes taotlevad ja saavutavad erinevaid oskustasemeid (näiteks noviits, asjatundja või ekspert) valitud religioossetes praktikates. Kuna religioonid treenivad oma liikmeid nägema maailma uutel viisidel, tõstatub oluline ja keeruline epistemoloogiline küsimus, millele pööratakse tähelepanu: kuidas on uurijatel võimalik mõista sellise inimese maailma, kes on ekspert mingis praktikas, kui uurija ise ei ole isegi noviits?

In the first talk, Schilbrack outlined the idea of affordances and the implication that religious values can be discovered as objective facts in the material world. In this second talk, he connects the idea of affordances to religious forms of life and illustrates it with examples drawn from Buddhist, Christian, and Confucian practices. This approach treats religious forms of life as offering opportunities for embodied training. Given this focus on transformation through practice, one should not consider religious practitioners simply as generic "insiders" but instead should see them as seeking and achieving different levels of skill – for example, novice, competent, or expert – at their religious practices. However, if religions train their members to see the world in new ways, this raises an important and difficult epistemological question that he will address: how can scholars understand the world of someone who is expert in a practice if the scholar is not even a novice?

Sel aastal peab Paulsoni loengud rahvusvaheliselt tunnustatud religiooniuurija ja -filosoof Kevin Schilbrack, kelle teadustöö keskendub religiooni uurimise teoreetilistele ja metodoloogilistele küsimustele. Viimastel aastatel on ta eriti rõhutanud religioossete praktikate kehastumuslikke aspekte, millele tema hinnangul peaks ka religioonifilosoofias rohkem tähelepanu pöörama.

Kolmes Paulsoni loengus pakub Kevin Schilbrack uue filosoofilise vaatenurga sellele, kuidas mõtestada niisuguste praktikate loomingulist jõudu.