Kuigi hariduses tehnoloogia kasutamist seostatakse sageli püüdlusega õppetööd täiustada, 
aitab see ka luua visiooni hariduse tulevikust. Tehnoloogia ei ole neutraalne tõhususe ja 
tulemuslikkuse tööriist, vaid pigem prisma, mille kaudu saame ühise ettekujutuse sellest, 
millised võivad olla tuleviku koolid, haridus ja õppimine ühiskondlike muutuste kontekstis.
Oma inauguratsiooniloengus kõneleb Emanuele Bardone tehnoloogia ja hariduse tulevikuvisioonide ning -lugude põimumisest hiljutise TI-Hüppe algatuse näitel. TI-Hüpe on 
haridusuuenduse programm, mille eesmärk on tuua generatiivne tehisaru gümnaasiumiõppesse, eelkõige 10. ja 11. klassi. Samas püütakse selles sõnastada tulevikuhariduse nägemus, 
mis otsib lahendusi meie aja postdigitaalsetele probleemidele. Seejuures ei põhine TI-Hüpe 
tehno-optimistlikul ettekujutusel, mille järgi tehisaru ise haridusse positiivseid muutusi tooks, 
vaid kirjeldab tulevikuharidust, mis seab esikohale laste kaitsmise tehisaru põhjustatud võimalike 
kahjude eest, ning kutsub üles õpetamise põhimõttelisele uuendamisele. Seega võib TI-Hüpet 
vaadelda kui postdigitaalse hariduse tulevikku, mis võtab digiajastu pärandi vastu, kuid on 
selle suhtes ka kriitiline.
Emanuele Bardone on Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor, haridustehnoloogia keskuse 
juhataja ja magistriõppekava programmijuht. Oma filosoofiadoktori kraadi on ta kaitsnud 
Itaalias Pavia Ülikoolis. Uurimistöös keskendub Bardone hariduse tulevikule ja kujutlusvõime 
rollile uute haridustehnoloogiate kujundamisel ning nende kasutuselevõtul. Lisaks huvitab 
teda kriitiline haridustehnoloogia ja vastutustundlik teadusuuendus