Huvilised saavad küsimusi esitada slido.com keskkonnas, kasutades märksõna "kestlikkus".  

Viimased andmed näitavad, et viimase 15 aastaga on asustatud alade pindala Eestis kasvanud ühe Tallinna jagu. Samal ajal pole meie elanike arv tegelikult suurenenud. See tähendab, et olemasolevad asulad jäävad tühjaks ja valguvad laiali ning asustatakse uusi alasid. Kõik see toimub aga loodusliku rohu-, põllu- või metsamaa arvelt.

Valglinnastumise pidurdamiseks räägitakse vajadusest linnade asustustihedust suurendada. Paraku ei sünni see mitte ainult hõivatud ja amortiseerunud asustusalade, vaid sageli ka rohealade arvelt, olgu selleks mõni park, metsatukk või looduslik jõekallas.

Rohealade hiiliv kahanemine iseloomustab linnapiirkondi üle maailma. Möödunud aasta seisuga kadus Euroopa linnades viimase kolme aasta jooksul 1400 jalgpalliväljaku jagu rohealasid. 257 vaatlusalusest linnast 76-s rohealade arv suurenes, kõigis teistes see vähenes.

Rohealade täisehitamine tekitab ka Tartus tuliseid debatte. Barcelonas asuva üleilmse tervishoiu instituudi (ISGlobal) keskkonnanäitajate järgi saab Tartus kaks inimest kolmest kasutada rohealasid väiksemas mahus, kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud piirnormid ette näevad. Rohealade pindala osakaalu poolest kogu linnas on Tartu Euroopa 866 linna arvestuses 602. kohal.

Arutelus küsime, mis on rohelise linna väärtus ja kellele kuulub linnarohelus. Kas see on linnaelaniku igapäevane heaolu, tervise ja jahutuse allikas või lihtsalt arendusreserv, mis ootab järgmist detailplaneeringut. Kas linna on võimalik tihedamalt asustada ka nii, et rohelus säilib?

Arutelul osalevad Tartu endine abilinnapea arhitekt Elo Kiivet, Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur Oliver Kalda, Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra ning loomaökoloogia professor Tuul Sepp. Arutelu juhib Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ürituste koordinaator Liis Vikerpuur.