Enn Kasak (Tartu Ülikool)

Rääkides matemaatika keeles seob füüsika sisutühja matemaatika materiaalse maailmaga ja tekkiv infopanus omandab tähenduse inimliku tõlgendamise kaudu, jättes sageli ebamääraseks, kuivõrd jutt käib maailma enda juurde kuuluvast, maailma mõistmise vahendist või mõtlemise elemendist. Selgust taotledes ehitas füüsikuna alustanud C. S. Peirce teaduse loogika triaadsetele seostele, mis lubavad teabe kontekstist eristada ja taaskasutada esialgu ebaoluliseks peetavat infot. Antiigist pärinevad teadusliku mõtlemise vormid võivad kõnealuse info tõlgendamisel osutuda segavateks metafüüsilisteks eelarvamusteks. Ent kui märgata ootamatut häirivat küsimust, võib see suunata ka uudsele vastusele.

vt E. Kasak, P. Lorents, J. Saar, R. Veede "On semiosis in physics and in nature" Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 14, 1 (2026) DOI: 10.11590/abhps.2026.1.01

Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuseastme üliõpilastest). Seminaridel püütakse kirjeldada seda, mis on mingis valdkonnas parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on välja jõudnud.

Seminar toimub eesti keeles.