On UTTV, you can follow live webcasts of events important to the University of Tartu and find recordings and photos of past events.
INAUGURATSIOONILOENG „Sensorid meie ümber – infosillad kahe maailma vahel“
Raivo Jaaniso, Tartu Ülikooli sensortehnoloogiate professor
Üha enam elavad inimesed korraga neid ümbritsevas füüsilises maailmas ja digitaalses infomaailmas. Sensorid on info vahendajad nende maailmade vahel, muutes meie ümber toimuvad nähtused elektrooniliselt töödeldavaks informatsiooniks. Kuigi sageli peituvad need pisividinad seadmete sisemuses ja täidavad oma rolli märkamatult, laiendavad need märgatavalt inimese meelte ulatust ning võimaldavad tajuda ka seda, mis jääb silmale, kõrvale või ninale kättesaamatuks.
Inauguratsiooniloengus räägib Raivo Jaaniso gaasisensorite arengust ja sellest, kuidas muuta neid tundlikumaks, vähendada nende suurust, ühendada neid kiibitehnoloogiatega ning parandada nende võimet gaase eristada. Erilist tähelepanu pöörab ta grafeenile ja teistele nanomaterjalidele, mis on loonud uusi võimalusi ülitundlike sensorite loomiseks. Professor käsitleb loengus elektroonilise nina kontseptsiooni, mis võimaldab mitme sensori ja tehisaru koostoimel tunda ära keerukad lõhnamustrid. Samuti heidab ta pilgu tulevikku, kus uued materjalid ja masinõpe aitavad luua nutikaid lahendusi toidu kvaliteedi hindamiseks, põllumajanduse tõhustamiseks ning haiguste varajaseks avastamiseks. Seega ei vahenda sensorid üksnes informatsiooni kahe maailma vahel, vaid aitavad kujundada turvalisemat, tervemat ja teadlikumat ühiskonda.
Raivo Jaaniso on töötanud füüsika ja materjaliteaduse eri valdkondades. Ta kaitses doktoriväitekirja 1988. aastal tahkiste optilise spektroskoopia alal. Järeldoktorina demonstreeris ta esimest korda spektraalsälkamise nähtust toatemperatuuril. Pärast teadustööd Genfi Ülikoolis on ta alates 1998. aastast töötanud Tartu Ülikooli füüsika instituudis, kus ta on olnud vanemteadur, kaasprofessor ja alates 2026. aasta algusest sensortehnoloogiate professor.
Ülikoolis on Raivo Jaaniso pühendunud uuele teadussuunale – gaasisensorite materjalide arendamisele ja nende toimemehhanismide uurimisele. Alates 2018. aastast on tema juhtida sensortehnoloogiate labor. Tema teadustöö tulemusi on kajastatud arvukates kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades ning ta on mõjuka kogumiku „Semiconductor Gas Sensors“ toimetaja. Ta on juhtinud mitut projekti, mille eesmärk on rakendada koostöös ettevõtetega eri tüüpi sensoreid tööstusprotsessides või mikrokiipides. Samuti on ta olnud üleeuroopalise suurprojekti Graphene Flagship gaasisensorite alase uurimistöö eestvedaja.
Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja uurimisteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, üliõpilased kui ka kõik teised huvilised.
Õiglase Ülemineku Foorum 2026 „Ida-Viru elanikud ja ettevõtted muutuste keskel. Mis saab homme?“
18. novembril toimub Narvas õiglase ülemineku foorum „Ida-Viru elanikud ja ettevõtted muutuste keskel. Mis saab homme?“. Ürituse keskmes on õiglase ülemineku fondi toel Ida-Virumaal algatatud ettevõtmiste ühiskondlik mõju ja piirkonna muutuste juhtimise õppetunnid ülejäänud Eestile.
Tänavusel õiglase ülemineku foorumil tutvustavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Ida-Viru ettevõtete ja elanikkonna küsitluste tulemusi ning analüüsivad piirkonnas kolme aasta eest käima lükatud muutuste mõju inimeste tervisele, toimetulekule ja tulevikuootustele. Samuti on jutuks ettevõtete võimalused uute ärimudelite kujundamisel ja uute tehnoloogiliste arengusuundade elujõulisus. Nii nagu Ida-Virumaal toimuvad muutused ei ole ainult ühe maakonna siseasi, on ka nende juhtimisest palju õppida kogu Eestil.
Tulevikumõtte professori Martin Heremi avalik loeng „Millised on väljakutsed Kaitseväe isikkoosseisu ettevalmistamisel sõjaks?“.
Riigi sõjalise kaitse võimest rääkides peame hoidma selle keskmes inimesed. Kui palju ja milliseid kaitseväelasi vajab Eesti kaitsevägi rahu- ja sõjaajal ning mis on nende ülesanded? Kuidas neile väljaõpet antakse ja kuidas seda võiks tõhustada?
Loengu eesmärk on selgitada, kuidas valitakse ja õpetatakse välja kaitseväelasi, komplekteeritakse Eesti kaitseväe isikkoosseisu ning peetakse selle üle arvestust. Käsitletakse Kaitseväe personalivajadust ja takistusi selle saavutamisel ning personali ettevalmistamisel.
Lektorid: kindral Martin Herem ja kindralmajor Veiko-Vello Palm.
Loengu külalisesineja, kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm on tuntud kui sirgjooneline ja nõudlik kaitseväelane. Oma pika karjääri jooksul on ta teeninud mitmel juhtival ametikohal Eesti kaitseväes ja Kaitseministeeriumis, osalenud välismissioonidel Afganistanis ning teeninud NATO kirdekorpuses. Kuni reservi arvamiseni 2024. aastal osales kindralmajor Palm 1. jalaväebrigaadi ülema, Kaitseväe peastaabi ülema, Kaitseväe juhataja asetäitja ja Kaitseväe diviisi ülemana kindla käega Eesti kaitseväe arendamises, pöörates erilist tähelepanu riigi sõjalise kaitsmisega seotud inimestele. Alates 2024. aastast tegutseb kindralmajor Palm Eesti kaitsetööstusettevõttes Frankenburg Technologies OÜ.