Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid masinõppe pioneerid John Hopfield, kes lõi mustrite talletamiseks ja taasloomiseks sobiva struktuuri ja Geoffrey Hinton, kes leiutas meetodi, mis suudab iseseisvalt avastada andmete omadusi. 

Seminari kavas on lühikesed ettekanded TÜ füüsika instituudi teadlastelt:

• Taavi Repän (TÜ): Tehisnärvivõrkude ajalugu ja rakendused teaduses

Ettekandes tutvustatakse suuremat pilti selle aasta füüsikapreemiate taustast, ehk siis tehisnärvivõrkude ajaloost, nende arengust ja rakendudest (ennekõike just teaduses). Räägime sellest kuidas selle aasta laureaatide töö asetub laiemasse sellese arengulukku aga ka laiemalt tehisnärvivõrkude populaarsuse taustast ja perspektiividest.

• Artjom Vargunin (TÜ): Boltzmann'i masin

Boltzmann'i masin on multifunktsionaalne tehisnärvivõrgu arhitektuur, mida kasutatakse tänapäeval nii juhendatud, kui ka juhendamata masinõppes. Masina loogika oli inspireeritud füüsikast: Boltzmann'i jaotusest ja Ising mudelist. Ettekandes räägime masina ülesehitisest, selle füüsikast ja rakendustest.

Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme üliõpilastest) ning püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud.

Seminar toimub eesti keeles. Kõik huvilised on teretulnud.

Vajadus teadusalade piire ületava koostöö järele kasvab järjest nii maailma kobarprobleemide lahendamisel kui ka rahastusmeetmetest teadusraha hankimisel. Konverentsi peakorraldaja, sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri sõnul on Eestis erialadevahelise koostöö vallas kogemusi omajagu, kuid need on suuresti süstemaatiliselt analüüsimata. „Mujal maailmas on inter- ja transdistsiplinaarse teaduse protsesside ja võttestiku kohta rohkelt metoodilist ja ka teadusfilosoofilist materjali. See väärib jagamist, et alus- ja rakendusteaduse huvilised saaksid paremad töövahendid,“ selgitas Keller konverentsi eesmärki. 

Nii on konverentsi ettekanded ja neile järgnev aruteluring kantud küsimustest, kuidas ületada teadusaladevahelises ja -üleses koostöös varitsevaid karisid ning mil viisil avardada uurimispiire transdistsiplinaarse probleemipüstituse kaudu. 

Konverentsi avaettekande teeb kaasprofessor Jonas Torrens Utrechti Ülikooli kestliku arengu Copernicuse instituudist. Torrens tutvustab lähemalt teadusaladeülese teadustöö juhendi loomisel ja ebatavalise koostöö keskuse (Centre for Unusual Collaborations) töös saadud kogemusi. Hollandi õppetundide kõrval on jutuks ka võimalused, kuidas ülikoolid saavad luua toetava keskkonna teadusalade piire ületavaks teadustööks.