TÜ geoloogiamuuseumis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel käivitunud projekt TÜ Geoloogiamuuseumi infovahetuse ja programmide arendus jätkus 2013. aastal Eesti geoloogiliste vaatamisväärsuste teemaliste koolitustega.

Eesti geoloogiliste vaatamisväärsuste teemalise koolituse käigus külastatud Vasalemma karjääris paljanduvad lubjakivid on väga unikaalsed, sest nad on tekkinud Baltika
ürgmandril laiunud madalmeres, mis umbes 454 miljonit aastat tagasi asus lõunapoolkera subtroopilises vööndis. Siin võib eritleda kahte peamist kivimitüüpi: (1) massiivseid kuni kümne
meetri kõrguseid ning kuni 50–60 m läbimõõduga lubjakivi kehi – riffmoodustisi ja (2) neid ümbritsevaid jämedakristallilisi lubjakivisid, mida tuntakse Vasalemma “marmorina”.
Vasalemma riffmoodustised on maailmas ühed vanimatest. Need ebakorrapärase kujuga kuni 10 m kõrgused ja kuni 60 m läbimõõduga massiivse struktuuriga rifid on ümbritsetud hele- või tumehalli paksukihilise lubjakiviga („marmoriga“). Viimaste kaltsiumkarbonaadi sisaldus on kuni 97% ja organismide skeletifragmendid moodustavad 50-60%, vahel kuni 90%.

Riffide teke viitab kliima märgatavale soojenemisele ja sellega kaasnevatele fatsiaalsetele muutustele Ordoviitsiumi teisel poolel. Riffide kujunemise eelduseks loetakse paleobasseini selle osa madaldumist ja suletust.