Infopäev: Geenivaramust personaalmeditsiinini
Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu korraldasid 16. oktoobril 2015. a avalikkusele suunatud infopäeva „Geenivaramust personaalmeditsiinini”. Infopäev pakkus kõigile huvilistele võimalust praktiliste näidete abil geenivaramu ja personaalmeditsiini arengute kohta rohkem teada saada.
Taustast
Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed geenivaramusse hoiule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada. Proovide kogumine geenivaramu projekti raames lõppes mõned aastad tagasi. Mida on kogutud andmetega tehtud? Kuidas saab andmetest tervishoiu ja inimese jaoks väärtuslik info? Kuidas leiab see tee tagasi arsti ja patsiendini?
Viimane küsimus juhib meid personaalmeditsiinini. Selle mõistega tähistatakse meditsiinipraktikat, kus tervise- ja raviotsuste tegemisel lisandub arsti senisesse teadmiste arsenali ka geeniinfo. Selline areng lubab muudel elualadel levinud individualiseeritud lähenemisel jõuda samm-sammult ka tervishoidu, võimaldades varakult prognoosida inimese haigestumise riske ja valida talle sobivaim ennetusstrateegia, diagnostika- või raviviis. Kuidas geenivaramust personaalmeditsiinini ehk geeniinfo tervisesüsteemile ja inimesele kasuliku rakendamiseni välja jõuda?
Kava
* Sissejuhatus. Päeva juht Kitty Kubo, Sotsiaalministeerium
* Mida inimesed ja arstid personaalmeditsiinist arvavad? Kaidi Reedi , TNS Emor
Eesti elanikkonna ja tervishoiutöötajate personaalmeditsiiniga seotud hoiakuid ja ootusi kaardistanud värske uuringu tulemuste tutvustus.
* Geenivaramu kui personaalmeditsiini teerajaja Eestis. Prof Andres Metspalu ja Dr Krista Krista Fischer, TÜ Eesti Geenivaramu
Pilguheit geenivaramu köögipoolele. Mida on inimestelt kogutud andmetega tehtud? Kuidas jõuab info geenivaramust tagasi arsti ja inimeseni? Kus peitub geeniinfo suurim potentsiaal tervishoiule kasu anda?
* Kuidas geeniinfot lugeda? Dr Neeme Tõnisson ja Dr Helene Alavere, TÜ Eesti Geenivaramu
Näitame, milline näeb välja geenitesti tulemus laboris ja arsti töölaual. Käime osapooltega läbi geeniinfo kasutusvõimalused kliinilises praktikas.
* Personaalmeditsiini võimalused onkoloogias. Dr Peeter Padrik , TÜ Kliinikumi Vähikeskus
Onkoloogia valdkond on maailmas personaalmeditsiini kliinilise rakendamise eestvedajaks. Miks see nii on ja kuidas on see muutmas traditsioonilist vähihaiguse käsitlust? Kuidas personaalmeditsiinilist lähenemist juba rakendatakse ja milline on tulevikuperspektiiv? Konkreetsed näited sellest, kuidas saaks personaalmeditsiini rakendades Eestis rinnavähki varem avastada ja ennetada ning ravi tõhustada.
* Infotehnoloogia personaalmeditsiini võimaldajana. Prof Jaak Vilo, TÜ Arvutiteaduse instituut. Arvutusvõimsuse ja andmeanalüüsi võimekuse kiirel kasvul on olnud oluline roll personaalmeditsiini jõudmisel geeniteadlaste visioonist praktiliste kliiniliste rakendusteni. Samas on geeniandmete kasutuselevõtuga esile kerkinud uut laadi proovikivid – kuidas ühendada ja hallata kogukaid andmemassiive, tagada andmekaitse ja turvalisus.
Infopäeva korraldas Sotsiaalministeerium koos TÜ Eesti Geenivaramu ja personaalmeditsiini pilootprojekti eeluuringu partneritega.
Infopäeva korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur.
Lisainfo veebis:
http://sm.ee/et/personaalmeditsiin
http://www.geenivaramu.ee/et/geenivaramust
Kontakt:
Sotsiaalministeerium: Kitty Kubo, kitty.kubo@sm.ee, 6 269 134
TÜ Eesti Geenivaramu: Annely Allik, annley.allik@ut.ee, 737 4037
Fotogalerii
