19. mail toimub Viljandis Pärimusmuusika Aidas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusika õppekava pärimus- ja rütmimuusika erialade lõpetajate diplomikontsertide festival „Finale“.“

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet.

Rainer Sarnet (sündinud 3. märtsil 1969 Rakveres) on filmirežissöörina rahvusvaheliselt tuntud oma visuaalse eripära, poeetilise maailmataju ja žanrilise julguse poolest, mis tõukuvad Eesti kultuurist, ent on saanud mõjutusi ka maailmakinost. Sarneti filmid ei järgi tavapäraseid jutustamismustreid, vaid loovad omaette maailmu, kus põimuvad realistlik ja müütiline. Silmapaistev loometöö on toonud talle nii Kultuurkapitali aastaauhinna, Eesti filmi- ja teleauhindade konkursi parima filmi auhinna kui ka Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhinna, lisaks teisi kohalikke ja rahvusvahelisi tunnustusavaldusi.

Vaatajate tähelepanu on enim pälvinud Sarneti mustvalge iroonilis-groteskne tõlgendus rahvakirjanik Andrus Kivirähki romaanist „November“ (2017) ja dokumentaalfilm „Vaino Vahingu päevaraamat“ (2022), milles seoti dokumentaalsed kaadrid ja filmi tarbeks tehtud intervjuud professionaalsete näitlejate mängitud fiktsionaalsete stseenidega. Suisa kultusfilmiks on saanud kung-fu-komöödia „Nähtamatu võitlus“ (2023), mille tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus ja mille kohta öeldakse, et Sarnet „fantaseerib paralleeluniversumite üle, mis võinuks eksisteerida ametliku nõukogude narratiivi kõrval“.

Lisaks filmidele on Rainer Sarnet loonud ka tähelepanuväärseid teatrilavastusi, kus lähtub oma filmirežissööri kogemusest. 2023. aastal Tallinna Linnateatris esietendunud Dostojevski „Ülestähendusi põranda alt“ pälvis mitu teatriauhindade nominatsiooni ja 2026. aasta veebruaris Eesti Draamateatris lavale tulnud „Hamlet“ on saanud kriitikutelt ohtraid kiidusõnu.

Sügisel alustab Sarnet Tartu Ülikoolis kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater", kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele teoseks. Vabade kunstide professor kutsub osalejaid mõtestama loomingulist protsessi nii looja kui ka vastuvõtja vaatenurgast. Loengutes põimib ta omaenda loomingu käsitluse teda mõjutanud teostega. Vaadatakse tema filme „Nähtamatu võitlus“, „November“, „Idioot“ ja „Vaino Vahingu päevaraamat“, mille põhjal arutletakse filmide ja lavastuste loomise ning kunsti olemuse üle laiemalt.

Arheoloogia on eri valdkondi siduv teadus. Loodus- ja täppisteaduste kiire areng on märgatavalt 
laiendanud võimalusi kaasata neid teadussuundi ka mineviku uurimisse. 
Inauguratsiooniloengus tutvustab Ester Oras biomolekulaararheoloogiat kui uudset uurimisvaldkonda, 
mis ühendab humanitaar- ja loodusteadusi ning aitab molekulide tasandil jutustada uusi põnevaid 
lugusid minevikus elanud inimeste kohta. 
Ettekandes selgub, kuidas võimaldavad moodsad analüüsimeetodid tuvastada inimloomuse 
sotsiaalse ja kultuurilise väljenduse seni varjatud kihistusi nii minevikus kui ka tänapäeval. Lisaks 
arutleb värske professor, kuidas suurendab uus teadusharu erialadeülest sünergiat ja elavdab 
koostööd esmapilgul üsna vastandlike teadusvaldkondade vahel.
Ester Oras kaitses Cambridge’i Ülikoolis 2014. aastal doktorikraadi teoreetilise arheoloogia vallas ja 
pöördus seejärel oma alma mater’isse Tartu Ülikooli analüütilise keemia järeldoktorina (2015–2017). 
Alates 2017. aastast on ta töötanud (vanem)teaduri ja kaasprofessorina ühtaegu nii humanitaarteaduste ja kunstide kui ka loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ning pühendanud oma karjääri eri 
teadusalade sünergilisele sidumisele. Alates 1. maist 2025 on ta Tartu Ülikooli arheokeemia professor.
Oma uurimistöös kasutab Oras biomolekulaararheoloogiat muistse toitumise, tervise ja rännete 
tuvastamiseks. Ta on 2020. aastal rajatud Baltimaade esimese biomolekulaararheoloogia 
uurimisrühma ning arheokeemia labori Archemy asutaja ja juht, kellel on laialdane rahvusvaheline 
ja valdkondadeülene töökogemus. Ester Oras on Uppsala Ülikooliga koostöös tegutseva erialadevahelise uurimiskeskuse Swedish Collegium for Advanced Study Tartu Ülikooli nomineeritud Pro 
Futura Scientia stipendiaat, tänu millele töötas ta aastatel 2025–2026 külalisprofessorina ka 
Kopenhaageni Ülikooli Globe’i instituudis.
2024. aastal sai ta Euroopa Teadusnõukogu (ERC) maineka stardigrandi, et viia ellu projekt FoodID, 
mille käigus uuritakse mineviku ühiskondade toitumispõhiseid identideediväljendusi biomolekulide 
tasandil. Ester Oras on olnud mitme teadusgrandi vastutav täitja, osalenud arvukates piiriülestes 
koostööprojektides ning täiendanud end maailma juhtivates biomolekulaararheoloogia laborites 
Ühendkuningriigis, USA-s ja Skandinaavias. Tema teadustöid on avaldatud rahvusvahelistes 
keemia, arheoloogia ja laiemalt loodusteaduste tippajakirjades. Tema juhendamisel on koostatud 
ja koostamisel magistri- ja doktoritööd nii humanitaarteaduste ja kunstide kui ka loodus- ja 
täppisteaduste valdkonnas.
Ester Oras on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, sh oli ta aastatel 2022–2023 
selle asepresident. Lisaks teadustööle on ta aktiivne võrdse kohtlemise ja soolise 
võrdõiguslikkuse kõneisik, kes tõi muu hulgas esimest korda Eestisse 
ÜRO algatuse „Naised ja tüdrukud teaduses“ tähistamise