Arheoloogia on eri valdkondi siduv teadus. Loodus- ja täppisteaduste kiire areng on märgatavalt 
laiendanud võimalusi kaasata neid teadussuundi ka mineviku uurimisse. 
Inauguratsiooniloengus tutvustab Ester Oras biomolekulaararheoloogiat kui uudset uurimisvaldkonda, 
mis ühendab humanitaar- ja loodusteadusi ning aitab molekulide tasandil jutustada uusi põnevaid 
lugusid minevikus elanud inimeste kohta. 
Ettekandes selgub, kuidas võimaldavad moodsad analüüsimeetodid tuvastada inimloomuse 
sotsiaalse ja kultuurilise väljenduse seni varjatud kihistusi nii minevikus kui ka tänapäeval. Lisaks 
arutleb värske professor, kuidas suurendab uus teadusharu erialadeülest sünergiat ja elavdab 
koostööd esmapilgul üsna vastandlike teadusvaldkondade vahel.
Ester Oras kaitses Cambridge’i Ülikoolis 2014. aastal doktorikraadi teoreetilise arheoloogia vallas ja 
pöördus seejärel oma alma mater’isse Tartu Ülikooli analüütilise keemia järeldoktorina (2015–2017). 
Alates 2017. aastast on ta töötanud (vanem)teaduri ja kaasprofessorina ühtaegu nii humanitaarteaduste ja kunstide kui ka loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ning pühendanud oma karjääri eri 
teadusalade sünergilisele sidumisele. Alates 1. maist 2025 on ta Tartu Ülikooli arheokeemia professor.
Oma uurimistöös kasutab Oras biomolekulaararheoloogiat muistse toitumise, tervise ja rännete 
tuvastamiseks. Ta on 2020. aastal rajatud Baltimaade esimese biomolekulaararheoloogia 
uurimisrühma ning arheokeemia labori Archemy asutaja ja juht, kellel on laialdane rahvusvaheline 
ja valdkondadeülene töökogemus. Ester Oras on Uppsala Ülikooliga koostöös tegutseva erialadevahelise uurimiskeskuse Swedish Collegium for Advanced Study Tartu Ülikooli nomineeritud Pro 
Futura Scientia stipendiaat, tänu millele töötas ta aastatel 2025–2026 külalisprofessorina ka 
Kopenhaageni Ülikooli Globe’i instituudis.
2024. aastal sai ta Euroopa Teadusnõukogu (ERC) maineka stardigrandi, et viia ellu projekt FoodID, 
mille käigus uuritakse mineviku ühiskondade toitumispõhiseid identideediväljendusi biomolekulide 
tasandil. Ester Oras on olnud mitme teadusgrandi vastutav täitja, osalenud arvukates piiriülestes 
koostööprojektides ning täiendanud end maailma juhtivates biomolekulaararheoloogia laborites 
Ühendkuningriigis, USA-s ja Skandinaavias. Tema teadustöid on avaldatud rahvusvahelistes 
keemia, arheoloogia ja laiemalt loodusteaduste tippajakirjades. Tema juhendamisel on koostatud 
ja koostamisel magistri- ja doktoritööd nii humanitaarteaduste ja kunstide kui ka loodus- ja 
täppisteaduste valdkonnas.
Ester Oras on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige, sh oli ta aastatel 2022–2023 
selle asepresident. Lisaks teadustööle on ta aktiivne võrdse kohtlemise ja soolise 
võrdõiguslikkuse kõneisik, kes tõi muu hulgas esimest korda Eestisse 
ÜRO algatuse „Naised ja tüdrukud teaduses“ tähistamise

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.

Videoloengu peab Tartu Ülikooli majanduspoliitika nooremteadur Raul Parts. Loeng on mõeldud 15–19-aastastele õpilastele ja selle on tellinud Euroopa Parlamendi Büroo Eestis.

Euroopa Liit seisab praegu silmitsi mitme suure teemaga, nagu julgeolek, kliimamuutused, konkurentsivõime, ränne, energia ja tehnoloogiline areng. Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku kujundada järgmine eelarve senisest mahukam ja paindlikum, et liit suudaks kriisidega paremini hakkama saada ja täita pikaajalisi arenguvajadusi.

Loengul räägitakse, kuidas on kujunenud Euroopa Liidu eelarve, milliseid valdkondi on seni rahastatud ja milliseid eesmärke seatakse järgmiseks eelarveperioodiks aastatel 2028–2034. Samuti võetakse tähelepanu alla see, kuidas eelarve kavandamine käib, milline on liikmesriikide roll ning kuidas mõjutab Euroopa Liidu raha Eesti ja kogu Euroopa arengut.

Videoloeng kestab kuni 60 minutit, millest umbes 15 minutit on mõeldud märkuste, ettepanekute ja küsimuste esitamiseks.

Loengule lisaks valmib tööleht, mille saab alla laadida teaduskooli kodulehelt ning mis aitab õpilastel õpitut paremini mõista ja meelde jätta.