UTTV-s saad jälgida Tartu Ülikoolile oluliste sündmuste otseülekandeid ning leida juba toimunud ürituste salvestusi ning fotosid.
Karl Rebase 100. sünniaastapäevale pühendatud seminar
11. aprillil täitub sada aastat Eesti TA akadeemiku ja kauaaegse presidendi Karl Rebase sünnist. Karl Rebase teadustöö keskendus teoreetilisele füüsikale, eriti optikale ja tahke keha füüsikale. Ta huvikeskmes olid protsessid, mis järgnevad tahkise lisandi (aatomi, molekuli) ergastamisele valgusega. Ta arendas välja sellisest lisanditsentrist väljuva sekundaarkiirguse teooria ja avastas koos kolleegidega selle kiirguse eriliigi, kuuma luminestsentsi, uuris lisandispektrite iseärasusi (foononvabad jooned) ja nendes toimuvaid protsesse (spektraalsälkamine). Need uuringud õnnestus lõpuks viia üksikmolekuli kiirguse registreerimiseni. Lisaks tegeles ta füüsika ja filosoofia piirialade küsimustega, käsitledes entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maavälise elu otsinguid, põhjuslikkust ja vaba tahet ning kaasaegse tehnoloogia ohte. Karl Rebane avaldas üle 300 teadustöö.
Karl Rebase elu ja teadustööd tutvustavad Vladimir Hižnjakov ja Jaak Kikas.
Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuseastme üliõpilastest). Seminaridel püütakse kirjeldada seda, mis on mingis valdkonnas parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on välja jõudnud.
Seminar toimub eesti keeles.
Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Kas haridus muudab käitumist?“
Huvilised saavad küsimusi esitada slido.com keskkonnas, kasutades märksõna "haridus".
Eestlased on hariduse usku. Veel hiljuti pidasime seda kõige lootustandvamaks abinõuks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Ometi näitavad viimatised Eesti inimarengu aruande andmed midagi ootamatut: kõrgem haridustase ja parem elujärg ei taga kestlikumat käitumist – vastupidi, need võivad liigset tarbimist hoopis suurendada.
Miks on eestlased kõige kliimaskeptilisem rahvas? Milline on hariduse roll keskkonnateemade käsitlemisel ja kestliku käitumise kujundamisel? Millised on realistlikud ootused koolidele ja ülikoolidele? Kes peaks esimesena muutuma – üksikisik või süsteem?
Inimarengu aruande peatüki „Kestlikkus hariduse peeglis“ autorid arutlevad nende küsimuste üle koos arutelu juhi Tõnis Lehega. Sõna saavad Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Tartu Ülikooli linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ning Rakvere Riigigümnaasiumi direktor ja ökoloog Liisa Puusepp.
