Igal aastal luuakse miljoneid uusi keemilisi ühendeid. Traditsiooniliste meetoditega kuluks kõigi 
nende testimiseks aastakümneid. Loengul käsitletakse „kiirteed“, mis aitab eraldada terad 
sõkaldest, leidmaks kindlate ülesannete täitmiseks, nt haiguste raviks, just õigete omadustega 
keemilised struktuurid. Siinkohal tuleb appi molekulaartehnoloogia, mille eesmärk on õppida 
tundma molekulaarsetes süsteemides toimuvat vastastikmõju ja protsesse. Seda saab teha nii 
arvutusmudelite loomise ja rakendamise kui ka eksperimentaalse valideerimise kaudu. 
Teadustöö keskmes on tegevus, mille käigus arvuti otsib seoseid keemilise struktuuri ja aine 
füüsikalise-keemilise-bioloogilise mõju vahel. Selle asemel et testida tuhandeid ühendeid loomade 
või rakukultuuride peal, „arvutatakse välja” nende toksilisus või ravitoime, muu hulgas tänapäevaste 
tehisaru ja masinõppe puhul kasutatavate meetoditega. 
Loengus käsitletakse ka suurandmeid keemias ning kirjeldatakse, kuidas tuvastada neis mustreid 
või kuidas virtuaalselt raalsõeluda kemikaalide andmekogusid tarkade filtrite abil, et leida need 
üksikkandidaadid, millel on soovitud omadused. Sel moel saab säästa teaduses ja tööstuses 
miljoneid eurosid ja suisa aastaid aega. 
Uko Maran kaitses doktorikraadi teoreetilise ja arvutuskeemia alal Tartu Ülikoolis 1997. aastal. 
2000. aastal asus ta ülikoolis tööle teadurina, jätkas 2001. aastast vanemteadurina ja 2021. 
aastast kaasprofessorina, kuni 2025. aastal valiti ta molekulaartehnoloogia professoriks. Ta on 
töötanud teadurina ka välismaal, sealhulgas USA-s (Florida Ülikoolis), Rootsis (Uppsala Ülikoolis) 
ja Soomes (Joensuu Ülikoolis, praegu Ida-Soome Ülikool). 
Esimesed teadusalased katsetused tegi Maran biokeemias, kuid esimene suurem teadustööde 
sari käsitles keemiliste reaktsioonimehhanismide modelleerimist kondenseeritud keskkondades 
kvantkeemiliste meetoditega. Praegu on Uko Marani teaduslik uurimisvaldkond keemiliste ühendite 
ja materjalide omaduste, molekulaarse vastastikmõju ja toimemehhanismide tundmaõppimine ja 
modelleerimine arvutusmeetodite ja -mudelite abil, mida rakendatakse varajasest ravimiarendusest 
(nii madal- kui ka kõrgmolekulaarsed ühendid) kuni kemikaalide keskkonnamõju hindamiseni. 
Maran osaleb aktiivselt rahvusvaheliste teadus- ja arendustöö ning ettevõtluse 
projektides, OECD eksperdirühmade töös, ülikooli haldusstruktuuris ja on 
õppejõud kõikidel kõrgharidusastmetel. Tema juhendamisel on 
kaitstud 7 magistritööd ja 6 doktoriväitekirja.

Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga küll pikenenud, aga sündimus on endiselt madalam kui suremus. Selline suundumus soodustab rahvastiku vananemist. Samas on Eesti jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu üks põhiküsimus on parem elukvaliteet. Seetõttu tuleb järjest rohkem mõelda, kuidas pikendada inimeste tervena elatud aastaid, mis omakorda suurendab tõenduspõhiste teadmiste vajadust nii tervise edendamiseks kui haiguste ennetamiseks.

Tervis ja heaolu sõltuvad suurel määral eluviisist, mis mõjutab vaimset ja füüsilist tervist kogu elu vältel ning pikendab nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid. Suur probleem tervishoiuvaldkonnas on ka ebavõrdsus: on teada, et madalama sotsiaal-majandusliku staatusega inimeste eluviis on tervistkahjustavam ja nende tervis on halvem.

Inauguratsiooniloengul kõneleb professor Kersti Pärna, kui tervislikult elab Eesti rahvastik, keskendudes eelkõige sellele, millised on keskmise oodatava eluea ja valitud eluviisinäitajate suundumused, milles väljendub tervisealane ebavõrdsus ja mil moel on eluviis seotud vaimse tervisega.

Kersti Pärna on lõpetanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna spordimeditsiini erialal. Ta omandas magistrikraadi Kuopio Ülikoolis 1997. aastal ja kaitses doktoriväitekirja Helsingi Ülikoolis 2005. aastal. Alates 1992. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis assistendi, lektori ja kaasprofessorina ning alates 2025. aastast professorina.

Kersti Pärna on olnud vastutav täitja ja tööpakettide juht nii rahvusvahelistes kui Eesti-sisestes teadusprojektides. Ta on püsivalt avaldanud eelretsenseeritud teadusartikleid kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades ja teaduskirjutisi eestikeelsetes väljaannetes. Tema juhendamisel on väitekirja kaitsnud kolm doktoranti ja 30 magistranti ning praegu juhendab ta nelja doktoranti ja kahte magistranti.

Kersti Pärna on osalenud otsustuskogudes, võtnud eksperdina osa arengukavade ja strateegiate koostamisest ning juhtinud Eesti tervisepoliitikat kujundavate dokumentide peatükkide kirjutamist. Ta kuulub mitmesse teadusorganisatsiooni ja on loonud õppijate hulgas populaarse mikrokraadiprogrammi „Terviseteaduste alused“.

Kersti Pärna on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu liige ja arstiteaduse eestikeelse õppekava programmijuht ning ta osaleb aktiivselt arstiteaduse õppekava uuendamises. Teda tunnustati 2022. aastal Tartu Ülikooli aumärgiga.