Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.

Eesti keele üheks erilisemaks jooneks võib pidada väldet. Pärtel Lippuse sõnul on kolme pikkuskategooriaga keeli maailmas väga vähe – kui üldse, siis enamasti eristatakse ainult lühikest ja pikka vokaali või konsonanti. „Eesti keele kolmevältesüsteem on aga kompleksne nähtus, mis hõlmab rohkem tunnuseid kui ainult ühe hääliku kestus.“

Eesti keelele lisab välde keerukust sellega, et on seotud kõigi keeletasanditega: lisaks hääldusele mõjutab see sõnade tähendust, käänamist-pööramist ja seeläbi ka lauseehitust. „Samas ei erista eesti ortograafia enamasti teist ja kolmandat väldet, mistõttu on keele õppimisel neid raske eristada ja see võib intrigeerida küsima, kas välde on ikka päriselt olemas või ega me midagi valesti analüüsi.“ lausus Lippus.

Professor Pärtel Lippus annab oma loengus ülevaate sellest, kuidas eesti väldet foneetiliselt kirjeldada, ning teeb kokkuvõtte uurimustest, mis käsitlevad vältega seotud varieerumist ja välte omandamist.

Pärtel Lippus kaitses doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Väitekirja “The acoustic features and perception of the Estonian quantity system” („Eesti välte akustilised tunnused ja taju“) eest pälvis ta üliõpilastööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas teise preemia. Lippus on Tartu Ülikoolis töötanud 2005. aastast teadurina, 2017. aastast vanemteadurina ning 2021. aastast kaasprofessorina. Aastatel 2013–2014 oli ta Helsingi Ülikooli järeldoktor. 1. aprillist 2025 on Pärtel Lippus Tartu Ülikooli eesti foneetika professor.

Lippus keskendub oma uurimistöös eesti keele prosoodiale. Lisaks vältele ja rõhule on ta uurinud näiteks hääle kärisemist, üllatusküsimusi ning kõne multimodaalseid aspekte. Ta on aidanud välja töötada hääldusäppi SayEst, mida tõsteti esile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta keeleteo konkursil. 2021. aastast on ta Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja peatoimetaja ning aastast 2025 ajakirja Phonetica kaastoimetaja. Pärtel Lippus on sisse seadnud kaasaegse foneetikalabori ning loonud ja arendanud kõnekorpuseid ja keeleteaduslikke andmebaase. Ta on välja töötanud foneetika terminivara ja kirjutanud kõrgkooliõpikuid, sh „Akustilised meetodid foneetikas“ (2026).

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Loengule on oodatud nii ülikooli töötajad, tudengid kui ka kõik teised huvilised!

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste aruteluringis „Kellele on vaja looduskaitset?“ tuleb jutuks, miks peab rääkima looduse kaitsest ja mis meie looduses praegu toimub. Looduskaiste väärtuse kõrval saab kuulaja teada, kuidas võib igaüks looduskaitsele kaasa aidata, arvestades oma rolli organisatsioonide töötajate, vabatahtlike, maaomanike, korteriühistute liikmete või linnakodanikena.

Aruteluringis osalevad Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja loodushoiu lektor Eva-Liis Tuvi, Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull, maastikuarhitekt ja Tartu Ülikooli linnaökoloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg ja Eesti maaülikooli hüdrobioloogia kaasprofessor Priit Zingel.