Avalikul loengul räägib Guðni Th. Jóhannesson väikeriikide rollist maailmapoliitikas, toetudes nii oma kogemusele Islandi presidendina aastatel 2016–2024 kui ka tööle Islandi Ülikooli ajalooprofessorina. Guðni Jóhannesson on erakordne näide, kuidas õpetlane ja intellektuaal võib tõusta oma riigi presidendiks. Ta sai tuntuks Islandi lähiajaloo probleemide tasakaaluka käsitlejana, kui Panama paberite lekkimisega paljastati poliitikute huvide konflikt 2008. aasta finantskriisi lahendamisel. Kui Jóhannessonilt televisiooni otse-eetris küsiti, kas temast võiks saada järgmine Islandi president, nägid paljud televaatajad just temas tulevast riigipead. 2016. aastal võitiski Guðni Th. Jóhannesson ülekaalukalt üldvalimised ja 2020. aastal usaldati talle üksmeelselt ka teine ametiaeg. 2018. aastal käis Guðni Jóhannesson president Kersti Kaljulaidi külalisena ka Tartus, et tähistada koos Soome, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia presidendiga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.

Seekord külastab Professor Jóhannesson Eestit, kuna esineb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse korraldataval Euroopa Liidu laienemise konverentsil. Tartusse tuleb ta ajaloo ja arheoloogia instituudi kaasprofessori Kaarel Piirimäe ning külalisprofessor Mart Kuldkepi kutsel. Loengu „Kas väikeriigid on olulised? Islandi hiljutiste kogemuste analüüs koos isiklike mõtisklustega“ peab ta õppeaine „Uusim aeg“ raames. 

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.

🔬 11. veebruaril kell 14.00 algab maailma keelte ja kultuuride instituudi õppehoone fuajees (Lossi 3) „Naised teaduses“ vestlusring.
👩‍🔬 Vestlusringis keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse ning loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogiavaldkonna vahelistele seostele.
📣 Vestlusringi saab kuulata kohapeal või jälgida UTTV-st ning Facebookist.
🎤 Vestlust juhib anglistika professor Raili Marling.
🗣️ Kogemusi ning mõtteid jagavad üliõpilaskonna esimees ja sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilane Eneken Riin Salong, meediauuringute professor Andra Siibak ning valitsemise, õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa ning IT-ettevõtte Cybernetica AS vanemteadur Liina Kamm.
🔬 9.–15. veebruarini peetakse Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ puhul teemanädalat, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.
ℹ️Rahvusvahelise päeva „Naised teaduses“ teema on soolise võrdõiguslikkuse temaatika loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas (ingl science, technology, engineering, and mathematics, STEM). Tehisaru kiire areng loob küll palju võimalusi töö tõhustamiseks ja innovatsiooniks, kuid sellega kaasnevad ka riskid, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse vaates. Tehisaru süsteemid võivad taastoota kallutatud narratiive ning nende väärkasutus kahjustada inimväärikust ja -õigusi. Probleemi süvendab asjaolu, et generatiivsed mudelid põhinevad andmehulkadel, mis kalduvad eelistama dominantseid ühiskonnagruppe, samal ajal kui vähemused on STEM- ja IKT-sektoris alaesindatud.
Loe lähemalt 👇
https://ut.ee/et/naised-teaduses