Viimastel aastakümnetel on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga küll pikenenud, aga sündimus on endiselt madalam kui suremus. Selline suundumus soodustab rahvastiku vananemist. Samas on Eesti jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu üks põhiküsimus on parem elukvaliteet. Seetõttu tuleb järjest rohkem mõelda, kuidas pikendada inimeste tervena elatud aastaid, mis omakorda suurendab tõenduspõhiste teadmiste vajadust nii tervise edendamiseks kui haiguste ennetamiseks.

Tervis ja heaolu sõltuvad suurel määral eluviisist, mis mõjutab vaimset ja füüsilist tervist kogu elu vältel ning pikendab nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid. Suur probleem tervishoiuvaldkonnas on ka ebavõrdsus: on teada, et madalama sotsiaal-majandusliku staatusega inimeste eluviis on tervistkahjustavam ja nende tervis on halvem.

Inauguratsiooniloengul kõneleb professor Kersti Pärna, kui tervislikult elab Eesti rahvastik, keskendudes eelkõige sellele, millised on keskmise oodatava eluea ja valitud eluviisinäitajate suundumused, milles väljendub tervisealane ebavõrdsus ja mil moel on eluviis seotud vaimse tervisega.

Kersti Pärna on lõpetanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna spordimeditsiini erialal. Ta omandas magistrikraadi Kuopio Ülikoolis 1997. aastal ja kaitses doktoriväitekirja Helsingi Ülikoolis 2005. aastal. Alates 1992. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis assistendi, lektori ja kaasprofessorina ning alates 2025. aastast professorina.

Kersti Pärna on olnud vastutav täitja ja tööpakettide juht nii rahvusvahelistes kui Eesti-sisestes teadusprojektides. Ta on püsivalt avaldanud eelretsenseeritud teadusartikleid kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades ja teaduskirjutisi eestikeelsetes väljaannetes. Tema juhendamisel on väitekirja kaitsnud kolm doktoranti ja 30 magistranti ning praegu juhendab ta nelja doktoranti ja kahte magistranti.

Kersti Pärna on osalenud otsustuskogudes, võtnud eksperdina osa arengukavade ja strateegiate koostamisest ning juhtinud Eesti tervisepoliitikat kujundavate dokumentide peatükkide kirjutamist. Ta kuulub mitmesse teadusorganisatsiooni ja on loonud õppijate hulgas populaarse mikrokraadiprogrammi „Terviseteaduste alused“.

Kersti Pärna on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu liige ja arstiteaduse eestikeelse õppekava programmijuht ning ta osaleb aktiivselt arstiteaduse õppekava uuendamises. Teda tunnustati 2022. aastal Tartu Ülikooli aumärgiga.

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Oma kirjanikukarjääri alustas ta luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Viivi Luige sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“. Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.