Riigikogu valitakse kevadel, kuid võitlus valijate tähelepanu pärast käib juba praegu. Selleks, et valimisdebatti ei kaaperdaks juhuslikud intriigid, oleme palunud Eesti ühiskonnateadlastel ja ekspertidel tuua välja Eesti arengu olulisemaid kitsaskohti ja pakkuda lahendusi nendest ülesaamiseks.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhi Hans Orru sõnul ei ole Eesti kahanev ja vananev rahvastik üksnes demograafiline probleem, vaid mõjutab ühiskonna toimimist laiemalt. Põhiküsimus on, kuidas väiksema ja vanemaealise rahvastiku puhul hästi toime tulla. „Peame suutma säilitada inimeste heaolu ja tervise, eri piirkondade elujõu ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse ning samal ajal tagama, et meie majandus oleks kestlik ja konkurentsivõimeline. Ettenägelikke otsuseid on vaja juba praegu,“ tõdes Orru.

Konverentsile oodatakse osalema eksperte ja spetsialiste, kelle igapäevatöö ja huvide ring keskendub sellele, kuidas toetada Eesti tasakaalustatud arengut ja tagada igapäevateenuseid väljaspool suuri tõmbekeskusi. Kõigil osalejatel on võimalik oma kogemustest lähtuvalt kaasa rääkida ettekannetele järgnevates aruteludes, milles otsitakse ühiselt lahendusi Eesti rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevatele raskustele. Aruteludest kogutud ideede põhjal valmivad hiljem avalikud kokkuvõtted.

Teemat aitab demograafia vallas avada rändepoliitika ekspert Ruth Annus, regionaalarengu puhul Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, majandusküsimustes Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Tairi Rõõm ning hariduse valdkonnas Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu Ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessor Eneli Kindsiko.

Päeva võtab kokku aruteluring, milles osalevad Lea Danilson-Järg (Riigikogu liige, Isamaa), Helena Männa (arhitektuurinõunik riigiarhitekti büroos), Eneli Kindsiko, Uku Varblane (Arenguseire Keskuse ekspert). Arutelu ja päeva juhib Urmas Vaino.

Auditoorne loeng arvuti vahemälust

Sõda kui riikide relvastatud konflikt on keeruline kombinatsioon eri toimingutest, mis kõik ei leia aset lahinguväljal. Kui hästi oleme Eestis valmistunud kogu vajalikuks tegevuseks?

Loengu eesmärk on selgitada Ukrainas toimuva sõjategevuse varal sõja olemust ja toimimist sõjaliste operatsioonide planeerimise ja juhtimise kaudu. Vaatluse all on seitse lahingufunktsiooni: juhtimine, luure, tulejõud, manööver, kaitstus, õhukaitse ja lahinguteenindus. Loengus arutletakse nende funktsioonide täitmise üle Eesti oludes.