Vaimse tervise häirete ravimiseks on vaja aru saada neid kujundavatest mehhanismidest ja nende püsimise põhjustest. Praeguseks on selgunud, et nii mõnigi mehhanism võib eri häirete puhul kattuda. Akkermann leiab, et kuna psüühikahäired on oma olemuselt komplekssed, peame nende ravis liikuma diagnoosikesksest lähenemisest inimese eripärasid arvestava käsitlusviisini.
„Psüühikahäirete sümptomid ja nende raskusaste varieeruvad indiviiditi märkimisväärselt. Näiteks võib depressiooni puhul ilmneda ligikaudu 900 sümptomite kombinatsiooni ja kahel depressiooni diagnoosiga inimesel kattuda ainult üks sümptom,“ selgitas professor. Tema sõnul on ilmselge, et nende ravi erineb ja patsiendi vajadustest lähtuv ravi on tõhusam.
Loengus räägib Kirsti Akkermann psüühikahäirete mõistmiseks traditsioonilise häirepõhise kategoriseerimise kõrval kasutusele võetud alternatiivsetest lähenemisviisidest, mis aitavad seletada sümptomite heterogeensust ja psüühikahäirete sagedast koosesinemist. Muu hulgas tuleb juttu sellest, kuidas võimaldab isiksusejoontest lähtuv profileerimine mõista psüühikahäirete sümptomite seoseid ja neid häireid säilitavaid mehhanisme ning seekaudu ravi tõhustada. „Räägin söömis- ja afektiivsete häirete näitel, kuidas isiksuseomaduste, näiteks perfektsionismi ja impulsiivsuse arvestamine aitab mõista sümptomite kirjusust ning viia meid lähemale personaalsele ravile,“ sõnas professor.
Kirsti Akkermann on omandanud 2010. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi psühholoogia erialal. Oma varasemas teadustöös uuris ta geenide, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju söömishäire sümptomite kujunemisel. Ta juhib Tartu Ülikoolis psühhopatoloogia mehhanismide uurimisrühma, kelle eesmärk on töötada välja psüühikahäirete täpsemaid hindamismeetodeid ja kattuvatest mehhanismidest lähtuvaid raviviise. Akkermann uurib oma igapäevatöös seda, milline on bioloogiliste, psühholoogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõju psühhopatoloogia kujunemisele ja püsimisele. Seejuures keskendub ta isiksusejoonte ja emotsiooni regulatsiooni raskuste rollile söömis- ja afektiivsete häirete sümptomite kujunemisel ning nende arengulisele trajektoorile, kombineerides nii eksperimentaalseid kui ka longituudmeetodeid.
Kirsti Akkermann on atesteeritud kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, superviisor ja kliiniliste psühholoogide väljaõppe üks eestvedajatest. Ta on mitme erialaühingu liige ja osaleb eksperdina riiklikes töörühmades, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust. Alates 2024. aastast on ta Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor.
