Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, laulja, pianist ja helilooja Kadri Voorand annab oma ameti üle kirjanik Viivi Luigele. Sellel puhul toimub teisipäeval, 13. mail kell 17 Toomel, ülikooli muuseumi valges saalis Kadri Voorandi ja Viivi Luige avalik vestlus teemal „Maailma kohutavuse ja ilu üheaegsus. Tõe paratamatus“.

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, lastekirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Tema sügisel algav loengukursus kannab pealkirja „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“ (HVKU.05.068). Kursusel tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi ja kuni seda inimtüüpi pole sõnastatud, ei tunta seda reaalelus ära – see on väljendamatu, kuid ootab ometi väljendamist. Lisaks üliõpilastele saavad kursusest osa võtta ka kõik teised huvilised.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart ootab uut loengukursust suure huviga. „Viivi Luige olulisust siinses kirjandusloos on raske alahinnata – tema loodu on mõjutanud juba mitut eesti lugejate põlvkonda. Samuti on tähtis, et tema teosed on ärgitanud rahvusvahelist huvi Eesti ja Eesti ajaloo vastu,“ sõnas Selart.

Viivi Luik alustas oma kirjanikukarjääri luuletajana, samuti lähtub luulest tema romaanide ja esseistika poeetika. Luige tuntuimad romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“, aga ka tema viimane memuaristlik reisiromaan „Varjuteater“ on pälvinud märkimisväärset kohalikku ja rahvusvahelist vastukaja.

Loometee jooksul on Luige luulesse igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus. Tunnete sõnastamise meistri Viivi Luige looming jõuab meieni ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena.

Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Kuulutatakse välja 3000-eurose klassiekskursiooni korraldamise reisitšeki ja teiste loosiauhindade võitjad.

Stanfordi Ülikooli värske uuringu kokkuvõttes nenditakse, et kuigi tehisaru mudelite treenimine muutub järjest tõhusamaks, siis selle tegelik energiavajadus absoluutarvudes üha kasvab. Iirimaal ületab suurte andmekeskuste elektrinälg näiteks juba täna kodumajapidamiste kogutarbimise. Samas on kuulda ootusi ja lootusi, et just tehisaru abil saame optimeerida energiataristut ja ressursikasutust, lahendada kliimakuumenemise muresid ning mudeldada enneolematu detailsusega keskkonnanähtusi.

Vestlust veab Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi teadur Madis Vasser. Arutelul on jutuks, kas kestliku arengu eesmärkide saavutamine muutub tehisaru abil peagi käega katsutavaks või libiseb hoopis määramatusse tulevikku? Milline on selles kõiges inimese roll ja millist mõju avaldab tehisaru inimesele? Kuidas eristada õõnsad lubadused reaalsetest faktidest?

Teemat aitavad selgitada Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull, meediauuringute professor Andra Siibak ja suur keelemudel Gemini AI. Arutelu kantakse üle UTTV keskkonnas, huvilistel on võimalik osalistele küsimusi esitada arutelu ajal Sli.do keskkonnas.

Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende ületamise võimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.