Elurikkus ehk looduse mitmekesisus kõigis oma väljendusvormides on nii planeedi biosfääri toimimise kui ka inimeste eksistentsiks sobiva elukeskkonna säilimise alus. Viimase sajandi kiired muutused maakasutuses, loodusressursside tarbimises ning inimühiskondade sotsiaalsetes ja majanduslikes toimemehhanismides on asetanud looduse erakordselt suure surve alla. Ökosüsteemide seisundi halvenemine seab muu hulgas ohtu looduse nende omaduste säilimise, mis on inimestele eksistentsiaalselt olulised. Looduse kaitse ja kahjustatud ökosüsteemide taastamine on hädavajalikud, et tagada toiduga kindlustatus, säilitada meile sobiv elukeskkond ja leevendada kliimamuutuste mõju. Loodusteadlastel on siinkohal täita tähtis osa: peame kasutama kõiki seniseid teadmisi ja saama uusi, et leida võimalusi, kuidas pidurdada elurikkuse kadu, parandada looduse seisundit ning tagada seeläbi ka inimeste pikaajaline heaolu.
Viimasel aastakümnel on esile kerkinud taastamisökoloogia teadusharu, mis põimib eri teadusvaldkondade meetodeid ja tausta, et luua vajalik teadmistebaas kahjustunud ökosüsteemide praktiliseks taastamiseks.
Aveliina Helm annab inauguratsiooniloengul ülevaate loodusteadusliku mõtte ja teo arengust looduse kaitsmisel ja taastamisel ning arutleb selle üle, kas meil on piisavalt teadmisi ja võimekust, et üleilmsete muutuste tingimustes kõiki vajalikke ökoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse mõista ning arvesse võtta. Aveliina Helm räägib, kas ja millistel tingimustel saab loodust taastada, ning selgitab, milliseid valdkondi tuleb veel edendada, et anda ka meie tulevastele põlvedele võimalus elada loodusrikkas maailmas.
Aveliina Helm on lõpetanud Tartu Ülikooli 2001. aastal bioloogia erialal. Magistri- ja doktoriõpingute jooksul uuris ta Eesti niiduökosüsteemide elurikkuse kujunemise ja säilimise ökoloogilisi aluseid ning kaitses 2007. aastal Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Ajaloolise inimasustuse ja maastikustruktuuri mõju looniitude liigirikkusele“.
Alates 2007. aastast on Aveliina Helm töötanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis teaduri ja seejärel vanemteadurina. 2022. aastal sai temast Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor. Oma teadustöös keskendub ta elurikkuse kujunemise, säilimise, kaitsmise ja taastamisega seotud valdkondadele ning uurib nii globaalse, regionaalse kui ka maastiku tasandi protsesside mõju loodusele ning looduse-inimese suhetele. Ta juhib Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma, kellega koos otsitakse parimaid lahendusi looduse kaitsmiseks ja taastamiseks ning suurendatakse pädevust taastamisökoloogia vallas.
Aveliina Helm peab tähtsaks, et ökoloogiaalased teadustulemused jõuaksid igaühe kasutusse, praktilisse looduskaitsesse, maakasutusvaldkondadesse ja poliitikasse. Ta on igaühe looduskaitse mõtteviisi edendaja ning mitmete looduse taastamise projektide nõustaja ja algataja. Aveliina Helm on ka ÜRO juures tegutseva sõltumatu valitsustevahelise elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) ekspert. Ta kuulub Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni juhatusse, on Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees ja paljude erialaorganisatsioonide liige.
