Rahvusteaduste loengusari

Keelesuguluse vaatevinklist kuulub eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelerühma. Tänapäeva eesti keel kannab endas keelerühma tüüpilisi struktuurijooni, samas aga ka jälgi keelesisestest eriarengutest ning pikaaegsetest kontaktidest muude keeltega. Kas eesti keel võiks kuuluda mingisse keeleliitu vms kontaktialasse? Euroopa keeleteaduses on pikalt arutletud Euroopa keelte ühisjoonte üle, eri käsitlustes on kasutatud mõisteid nagu Euroopa keskmine standard (Standard Average European, SAE), Euroopa keeleliit, euroversaalid jne. Kui ajalooliselt kujunenud ühisjooned ühendavad ennekõike Lääne- ja Kesk-Euroopa keeli, siis tänapäevased muutustendentsid levivad juba laiemalt . Teiselt poolt leidub ka Läänemere piirkonna keelte struktuuridel sarnaseid jooni, mis lubab rääkida Läänemere keelekontaktialast. Vaatleme eesti keele ehitust ja selles toimuvaid arenguid mõlema kontaktipiirkonna taustal. Seniste uurimistulemuste põhjal on ilmnenud, et oma struktuurilt kuulub eesti keel SAE perifeeriasse, kuid Läänemere kontaktiala keskmesse, ja teeb kaasa Euroopa keeltes toimivates muutustendentsides.