30. juunil 1632. aastal kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu akadeemia asutamisürikule. Sellega oli loodud alus Rootsi riigi teisele kõrgkoolile. Uus õppeasutus sai samad privileegid, mis kuus aastat varem olid antud Uppsala Ülikoolile. 15. (uue kalendri järgi 25.) oktoobril 1632. aastal toimus Academia Gustaviana avaaktus. Tartu Ülikooli rajamine langes aega, mil kunagisest ühtsest Euroopast oli saanud religioosselt lõhestatud maailmajagu ning senises ühtses ülikoolisüsteemis olid erinevate usutunnistuste aladele jäävate ülikoolide vahele kerkinud pikkadeks aastateks ületamatuna tunduvad tõkked. Uusi kõrgkoole rajati nii protestantide kui ka katoliiklaste leeris. Poola-Rootsi sõdade käigus oli edu saatnud rootslasi ja 1629. aasta Altmarki vaherahuga kinnitati varem Poolale kuulunud Lõuna-Eesti Rootsile. Et just Tartust pidi saama uue provintsi vaimuelu keskus, oli oma osa ka asjaolul, et aastatel 1583–1625 oli Tartus tegutsenud katoliiklik jesuiitide gümnaasium koos tõlkide seminariga.

Esineb barokkmuusikaansambel koosseisus Tuuri Dede (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Villu Vihermäe (tšello) ning Kristiina Are (klavessiin) kavaga „Venti, turbini…” (“Tuuled, pöörised”). Esitamisele tulevad J. S. Bachi, G. F. Händeli, G. F. Telemanni muusikateosed. 

Tuuri Dede (sünd. 1988) lõpetas sel aastal ooperilaulu magistratuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (õp Annika Ollinkari). Varem on ta omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) (õp Teele Jõks), õppinud vahetusõpilasena Milanos Giuseppe Verdi konservatooriumis (õp Cristina Rubin) ning aasta ka Otsa koolis (õp Marika Eensalu). Dede rollide hulka kuuluvad Dorabella (W.A. Mozarti “Così fan tutte”), Frida (Kalevi Aho “Frida y Diego”), Ariel (Sibeliuse “Myrsky”), Ema, Kiil ja Teetass (Raveli “L’enfant et les sortilègès”). Suurteostest on ta muu hulgas osalenud Händeli “Judas Maccabeuse” ja “La Resurrezione”, Sibeliuse “Kullervo”, Bachi „Magnificati“, Saint-Saënsi „Oratorio de Noëli“, Rossini “Petite messe solennelle” ning Tobias-Duesbergi „Requiemi“ ettekannetel. Dede on osalenud Soile Isokoski, Kirsi Tiihoneni, Jorma Silvasti, Franz Lukasovsky, Svein Bjorkoy, Mona Julsrudi, Maris Kupcsi, Helena Kaupova jt. meistrikursustel. Konkurssidest võitis Tuuri 2016. aastal esimese ja 2014. aastal kolmanda preemia Mart Saare nimelisel lauljate konkursil ning neljanda koha ja Sibeliuse perekonna eripreemia rahvusvahelisel Sibeliuse konkursil. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali, Rahvuskultuuri Fondi ja Selim Eskelini Fondi stipendiaat. Jaanuaris tegi Dede oma debüüdi Berliini Filharmoonias ja annab mitmeid soolokontserte Eestis ning Soomes. Rohkem infot www.tuuridede.com
Anna-Liisa Eller (sünd. 1988) alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis (õp Malle Vihul), aastal 2008 lõpetas ta Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli. 2011. aastal omandas EMTA-s bakalaureusekraadi ja 2014. aastal samas magistrikraadi cum laude dots Kristi Mühlingu kandleklassis. Aastal 2013 täiendas ta end Lyoni Kõrgemas Riiklikus Muusika ja Tantsu Konservatooriumi varajase muusika osakonnas prof Yves Rechsteineri juhendamisel ning 2013–2014 Trossingeni Muusikakõrgkooli varajase muusika osakonnas prof Rolf Lislevandi juhendamisel. Alates 2016. aasta sügisest jätkab Anna-Liisa esimese kandlemängijana õpinguid EMTA doktorantuuris prof Toomas Siitani juhendamisel. Anna-Liisa on saavutanud silmapaistvaid tulemusi mitmetel konkurssidel nii Eestis kui välismaal, teiste seas 2008. aastal I koht Vilniuses ja 2011. aastal I koht ja Koistinen Kantele eripreemia Helsingi I rahvusvahelisel kandlekonkursil. 2010. aastast õpetab Anna-Liisa Eller kannelt Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ning 2016. aastast Tallinna Muusikakoolis. Tema erihuviks on varajane ning kaasaegne muusika. Ta on esinenud arvukatel muusikafestivalidel Eestis, Leedus, Poolas, Austrias, Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, Norras ja Prantsusmaal. Ta on osalenud mitmete Eesti ja rahvusvaheliste varajase muusika ansamblite töös, seda nii solisti kui ansamblistina. Anna-Liisat seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus (aastal 2016 valmib ansambli esikplaat koostöös plaadifirmaga ECM), Kapsberger, Oni Wytars, Vox Clamantis, Floridante, Rondellus, Corelli Barokkorkester jt.
Villu Vihermäe (sünd. 1984) on õppinud tšellot Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ning EMTA-s dots Henry-David Varema juures. Aastatel 2008–2011 täiendas ta end Leipzigi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis prof Peter Hörri juhendamisel. Ta on pälvinud III koha August Dombrovskise nimelisel keelpillimängijate konkursil Riias (1998), III koha ESTA keelpillimängijate konkursil Tallinnas (2003), III koha EMTA kammermuusika konkursil (2004) ning esikoha samal konkursil (2006 ja 2011). Villu on esinenud solisti ja kammermuusikuna Baltimaades, Saksamaal, Austrias, Itaalias, Inglismaal ja Soomes ning osalenud mitmetel meistrikursustel. Ta on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris ning alates 2013. aastast kuulub Villu Tallinna Kammerorkestri koosseisu. Alates 2004. aastast mängib Villu Vihermäe ka barokktšellot ning kuulub mitmetesse barokk-kollektiividesse, sh Corelli Consort ja Corelli Barokkorkester. 2015. aastast täiendab ta end viola da gamba erialal Markus Kuikka juhendamisel.
Kristiina Are (sünd. 1970) alustas klavessiiniõpinguid esmakursuslasena tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (täna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, EMTA) Imbi Tarumi juhendamisel 1991. aastal. 1994–1998 õppis Pariisi Erik Satie konservatooriumis Elisabeth Joyé klavessiiniklassis, mille lõpetas kõrgeima tunnustusega 1er prix avec la félicitation du jury. Aastal 2015 omandas magistrikraadi EMTA-s, 2016. aasta sügisest jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris prof Kristel Pappeli juhendamisel. Kristiina Are muusikuks kujunemist on peale tema otseste pedagoogide mõjutanud oluliselt mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja muusikateadlased: Pierre Hantai, Edoardo Bellotti, Joel Speerstra jt. Aastatel 1999–2009 sidus Kristiina Are koostöö klavessinist Ene Naelaga, 2005–2015 tegeles aktiivselt pedagoogitööga Tallinna Muusikakeskkoolis ja Rakvere muusika- ja kunstikoolis KAUR. Ta on õpetanud klavessiini ja basso continuot ajalooliste klahvpillide- ja orkestrilaagris alates aastast 2000. Viimasel ajal on tihenenud koostöö mitmete eesti barokkmuusikutega: Reet Sukk, Melissa Jõesaar, Kaari Uus, Anna-Liisa Eller, Helis Naeris jt. Kristiina Are on Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti juhatuse ja Eesti Interpreetide Liidu liige.