Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ja 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. „Orjus“ ja „vabadus“ on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos. Eesti rahvusliku ajalookontseptsiooni üks läbivaid motiive on eestlaste vabadusepüüe ning vabaduse kõige selgem vastand on orjus, mis on kaasnenud võõrvallutuse ja -võimuga. Vabadus võib tähendada iseenda peremeheks olemist nii üksikisikuna kui ka terve rahvusena, määrates ise enda saatust ning olles peremeheks omal maal. Vabaduse ja orjuse vastandpaar on olnud üheks peamiseks lähtealuseks Eesti ajaloo periodiseerimisel ning eri perioodidele hinnangu andmisel.
