Planeeringuid on koostatud digitaalselt üle kümnendi, kuid see ei ole taganud andmete paremat kättesaadavust ja töötlemisvõimalusi sellisel tasemel, kui seda erinevad osapooled ootavad. Eelmisel aastal jõustus kõikidele planeeringu liikidele kohustuslik planeeringute vormistamise määrus, mis reguleerib planeeringute ühiseid vormistusnõudeid. Järgmise aasta alguses valmib planeeringute andmekogu, mis on järgmine samm planeeringuandmete kättesaadavuse ja hõlpsa kasutamise edendamisel Eesti ei ole riikide võrdluses selliste sammudega esimeste seas. Osad Euroopa riigid on tegelenud digitaliseerimisega järjepidevalt juba üle 20 aasta. 

 

Kui kaugele on planeeringute digitaliseerimisega jõutud? Teiste riikide kogemused annavad võimaluse mõista, millised on järgmised sammud ja millised võiksid olla tulevikus digitaalsed planeeringud. Millised võiksid olla õppetunnid, mida digitaalsete planeeringute kujundamisel vältida? Oluline osa digitaliseerimises on selle juurutamine ja koolitamine kõikide osapoolte vahel. Kuidas seda teha ja millised on teiste riikide õppetunnid? Millised on üleminekuperioodi kõige suuremad probleemid ja millised on parimad lahendused? Millist lisandväärtust on planeeringute digitaliseerimine juba loonud? kuidas on digitaaliseerimine parandab planeeringutest arusaamist? Millised on muutused elanike jaoks? Nendele küsimustele vastavad mitmete riikide planeeringute valdkonna digitaliseerimise protsessis osalenud, et jagada parimaid praktikaid ja õppetunde.