Füüsilise linnaruumi taustsüsteem koosneb nähtamatust taustsüsteemist – andmetest. Esimene andmete kihistus kõik, mis juba on paigas – tänavad, hooned, torustikud, elektriliinid, parkivad sõidukid. Teine kihistus on see, mis parasjagu toimub – inimesed liikumas ühest punktist teise, kohad, kus inimesed peatuvad, tarbitav elektrienergia, hoonete kütmiseks tarbitava sooja vee kogus. Kolmas kiht on see, mis on tulemas - see mida planeeritakse. 

 

Andmed olemasoleva linna kohta on tihti laiali mööda erinevaid registreid. Kuidas panna need infokogumid omavahel suhtlema ja kuidas luua neist kõigile mõistetav tervik, nii et ükski oluline kihistus ei jääks kaotsi? Andmeid selle kohta, mis praegu linnas toimub on kohutavalt palju. Ja neid tekib iga sekund juurde. Millise informatsiooniga üldse on mõistlik midagi peale hakata? Mida peaks jälgima ja loendama ja mida mitte? Mis saab linnas tegutsevate osapoolte privaatsusest? Linna on alati planeeritud, kasutades kogutud andmeid olemasolevast linnast ja selles tegutsejatelt. Kuidas planeerida linna ja teenuseid ajastul, kus uusi andmeid tuleb peale kiiremas tempos, kui neist on võimalik järeldusi teha? Kuidas opereerida patsienti, kes jookseb, samal ajal ise joostes? Mida on võimalik üldse planeerida, ja mis lihtsalt juhtub?