(Sportlik) treening on peamine mõjutusvahend selleks, et kutsuda esile kohanemisprotsesse, mis on vajalikud nii väga hea sportliku saavutusvõime kujundamiseks kui ka vähesemate sportlike eesmärkide täitmiseks. Meie suutlikkus treeninguga kohaneda sõltub aga treeningu(te) koormusest, mis võib olla kas täiesti kasutu või ka liialt suur. Kummalgi juhul ei ole liikumine eesmärgi poole tulemuslik. Veelgi enam, pidev liiga suur koormus võib viia ületreeninguni, mille puhul treeninguprotsess on tugevasti häiritud, ning lisaks suurendada vigastuste ohtu. Küsimus, kuidas treenida optimaalselt, et tagada võimalikult tõhus liikumine oma eesmärkide poole, on sporditeadustes endiselt aktuaalne.

 

Inauguratsiooniloengus vaadeldaksegi, mil viisil võiks eelkõige vastupidavusaladel hinnata võimalikult valiidselt, aga samas praktiliselt nii treeningukoormust kui ka sportlase organismi reaktsiooni sellele, seades eesmärgiks tulemuslikuma treeninguprotsessi.

 

Jarek Mäestu on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistrikraadiga 2001. aastal ning kaitsnud doktorikraadi liikumis- ja sporditeaduste alal 2004. aastal. Tema doktoritöö teema oli „Stressi- ja taastumisnäitajad ning hormonaalsed markerid suuremahulise treeningperioodi jooksul meessõudjatel“. Alates 2004. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis teaduri ja kaasprofessorina, alates 2022. aastast on ta liikumis- ja spordibioloogia professor. Aastatel 2013–2015 oli Jarek Mäestu kehakultuuriteaduskonna spordibioloogia instituudi juhataja ning aastast 2016 on ta meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan. Tema peamised uurimisvaldkonnad on organismi kohanemine treeninguga, kehalise töövõime monitooring ning ka kehalise töövõime, kehalise aktiivsuse ja tervise omavahelised seosed.

 

Jarek Mäestu on teinud koostööd mitme spordialaliiduga, et toetada sportlasi nende ettevalmistuses tiitlivõistlusteks. Alates 2016. aastast kuulub ta Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi koosseisu.