Professor Pieper lahkab oma loengus "Valkude dünaamika reguleerib bioloogiliste nanomasinate tööd" bioloogilisi nanomasinaid valke, mille tegevus on evolutsiooni käigus hästi kohastunud. Nad on eeskujuks sellistele tänapäevastele tehnoloogilistele eesmärkidele nagu päikeseenergia efektiivne kogumine või siis vesiniku tootmine keskkonnasõbraliku kütusena. Valkude mitmekesised funktsioonid nõuavad neilt teatud dünaamilisi omadusi, mida erialaspetsialistid kirjeldavad valkudele iseloomulike võnkemoodidena. Paljud funktsionaalselt olulised liikumised toimuvad pikosekundilises ajalises skaalas. Valkude dünaamikat ja selle vahekorda valkude funktsiooniga saab edukalt uurida, kombineerides optilist spektroskoopiat ja kvaasielastset neutronhajumist. Loengus tutvustatakse uudset laseri ja neutronite proovipulsside meetodit valkude uurimiseks. Samuti käsitletakse üksikasjalikult valguse kogumist ja ergastusenergia ning elektroni ülekandeprotsesse hapnikku tootvas fotosünteetilises kompleksis PS II. Professor Pieperi uurimistöö biofüüsikas on seotud väga olulise küsimusega looduses, kuidas taimed, vetikad ja bakterid koguvad ja kasutavad arenguks päikeseenergiat nii nagu nad on seda teinud meie planeedil miljoneid aastaid. Kui saada aru fotosünteesi kontrollivatest ja juhtivatest elementaarprotsessidest ja -mehhanismidest, on võimalik neid teadmisi rakendada tulevikus päikeseenergeetikas. Nõnda avaneksid tormiliselt arenevatele pooljuhtidel baseeruvatele päikeseelementidele uued võimalused.