Auditoorse loengu salvestus. Loengu teemaks arvuti mälu arhitektuuri vaates.

Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid masinõppe pioneerid John Hopfield, kes lõi mustrite talletamiseks ja taasloomiseks sobiva struktuuri ja Geoffrey Hinton, kes leiutas meetodi, mis suudab iseseisvalt avastada andmete omadusi. 

Seminari kavas on lühikesed ettekanded TÜ füüsika instituudi teadlastelt:

• Taavi Repän (TÜ): Tehisnärvivõrkude ajalugu ja rakendused teaduses

Ettekandes tutvustatakse suuremat pilti selle aasta füüsikapreemiate taustast, ehk siis tehisnärvivõrkude ajaloost, nende arengust ja rakendudest (ennekõike just teaduses). Räägime sellest kuidas selle aasta laureaatide töö asetub laiemasse sellese arengulukku aga ka laiemalt tehisnärvivõrkude populaarsuse taustast ja perspektiividest.

• Artjom Vargunin (TÜ): Boltzmann'i masin

Boltzmann'i masin on multifunktsionaalne tehisnärvivõrgu arhitektuur, mida kasutatakse tänapäeval nii juhendatud, kui ka juhendamata masinõppes. Masina loogika oli inspireeritud füüsikast: Boltzmann'i jaotusest ja Ising mudelist. Ettekandes räägime masina ülesehitisest, selle füüsikast ja rakendustest.

Physicumi seminarid on mõeldud füüsikute ja materjaliteadlaste, aga ka teiste loodus- ja täppisteadlaste laiale ringile (alates bakalaureuse astme üliõpilastest) ning püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud.

Seminar toimub eesti keeles. Kõik huvilised on teretulnud.