Autor: Paul Kondas
Lavastaja: Anneli Sepp

Tegelased
Tõnn / Kuningas                  Ivo Volt
Viiu / Kuninganna               Lilian Mengel
Viiu ema        Tiiu Tarkpea
Viiu isa           Martin Pajuste
Vanapagan / Kojamarssal Avo Kartul
Käo-Jaan / Väejuht             Risto Mustonen
Pidulised poisid            Tiit Võlli, Mart Lättemägi
Pidulised neiud             Kristin Tohvre, Kersti Kuusemäe, Katrin Angel, Lembi Abel, Ly Kütt, Herdis Olmaru
Päkapikud / Tondid / Pidulised     Eerik Kokk, Martin Pajuste
Murueit tütardega      Janika Päll, Olga Einasto, Anneli Sepp, Piret Zettur, Kristina Pai, Lilian Neerut
Jänesed       Greete Lepik, Kadi Kass
----------
Lauljad (lisaks näitlejatele):   Katrin Kärgenberg, Andres Otti, Svea Pärsimägi, Ilona Runnel, Ave Teesalu
Soolo ja kittarisaade: Mart Lättemägi
----------
Etenduses kõlab Lea Liitma esituses ja tema loal „Kungla rahvas“
----------
Osalised kaasamisprojektis: Malle Ermel, Liisi Lembinen, Jaana Mäesalu, Tiiu Täpsi
Teksti valmistasid ette – Anneli, Piret, Kristina; puuduvad episoodid luuletas Kristina
Heli- ja pildid: Evelin Arust, Kadre Saare, Anneli Sepp
Lava kujundas Lilian M
Rekvisiite aitas teha Kristin
Lavastas Anneli
------------------

Paul Kondas
Eesti kuulsaima naivisti Paul Kondase (1900–1985) maalid on irriteerivad, uperpallitavad ja vaimukad. 36 aastat õpetajana töötanud Kondas mängis kuut pilli, kujundas kostüüme, kirjutas ja lavastas näidendeid, luuletas, pildistas. Ta õpi-lased mäletavad teda aktiivse ja mitmekülgsena, ta õhutas neid mängima näidendites, tegema sporti ja osalema kooli orkestris, andis oma kodus joonistamise ja viiulitunde. Olevat olnud lahke, pakkunud teed ja võileiba. Kala- ja jahiretked kuulusid samuti ta hobide hulka. Kultuurilukku on Viljandimaal veidrikuna tuntud Kondas jäänud aga eelkõige kunstnikuna. Nagu ebatavaliste isikutega sageli juhtub, ei suuda kaasaeg nende geniaalsust alla neelata. Ta looming sündis enamasti pensionieas. Valdavalt on see rõõmsameelselt helge, täidetud leebe irooniaga, on ka poliitilise alatooniga ja inimlikke pahesid naeruvääristavaid töid. Esmakordselt olid ta tööd näitusel 1983 Tartus. Mark Soosaare filmis „Pühapäevamaalijad“ (1979) on temast üks lõik. Naivismi entsüklopeedias (World Encyclopaedia of Naive Art, 1984) on eestlastest esindatud Kondas, Jaan Oad ja Georg Vidrik. Alates 2003 tegutseb Viljandis Kondase Keskus.

„Sõnajalaõis“
Kondase maalide kujutamislaad on lapselikult lihtsameelne ja realistlikult detailirohke, kuid süžeed paljutähenduslikud. Mitmest teosest võib leida müütilist aega ja paiku. Ka Kondase näitemängudes täitis silmapaistvat kohta rahvamuistendeist pärinev fantastiline ja rahvusromantiline aines. Kondase oma-loomingust on säilinud viis näidendit. Tal on nii maal kui näidend „Sõnajalaõis“. Näidend on kirjutatud käsitsi kaustikusse ilmselt 1930ndatel. Originaal on tallel Kondase keskuses Viljandis, kust UTLIB Teater selle lahkelt kasutada sai. Alustasime käsikirja dešifreerimisest. Tõenäoliselt on „Sõnajalaõit“ lavastanud vaid Kondas ise oma kooliteatris. Niisiis on UTLIB Teatril au olla sel sajandil esimene ja ajaloos teine.

Sõnajalaõis (M. J. Eiseni «Jaaniraamat“ 1899).
Eestis kasvab looduslikult 22 liiki sõnajalgu, kuid rahvajutud ei tee neil õitest kõneldes vahet.
Jaaniööl tuleb iseäralik elu loodusesse. Puu kõneleb puuga, loom loomaga, lind linnuga, lill lillega ja rohi kuulutab sahisedes oma tähelepanemisi rohule. Kivid üksi seisavad tummalt ja kuulavad kadeda meelega pealt, kuidas terve loodus ennast «Jututoaks» moondanud. Jaaniööl võivad targad inimesed kuulda looduses jutte tulevikust. Vanapaganal olevat sõnajalgadega omamoodi suhe – ta pidavat nende alla varjule pugema, kui mõni vaenlane kiusama kipub.
Vastupidiselt tänapäevasele arvamusele ei olnud sõnajalaõis armuõnne märk, vaid hoopis võimalus suureks rikkuseks. Muistne eesti mees tundis mitut abinõud, mille abil rikkaks saada, kuid enamik neist oli seotud ebameeldivate kohustustega, näiteks krati muretsemine tähendas lepingut vanapaganaga, hinnaks oli tilgake verd, millega krati peremees müüs vanakurjale ka oma ihu ja hinge. Sõnajalaõie omanik ei pruukinud aga vanakolliga mingisugust lepingut teha. Sõnajalaõis käib seega kõigist muudest varanduse andvatest abinõudest üle.
Sõnajalaõis õitseb ainult jaaniööl. See hiilgab ja särab nagu tuluke pimedas. Imeline õis avaneb keskööl ja seisab sõnajala otsas vaid minuti, tema vägi õnnistab leidjat see-eest igavesti. Su raha ja varandus kasvab, su ettevõtted õnnestuvad hästi, su soovid lähevad täide. Hädad, kahjud ja õnnetused lähevad sinust mööda. Sõnajalaõis teeb omaniku soovi korral nähtamatuks. Selle leidja näeb ja teab kõike, mõistab lindude, loomade ja putukate keelt ning saab aru isegi puude kohinast.