Tehnoloogilised uuendused energeetikas ja tööstuses mõjutavad järgmisel 15 aastal Eesti regionaalarengut enam kui viimasel poolsajal. Tööjõupuudus ja paljatõus sunnivad Eesti investeerima automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Hajutatud energiatootmine ja üha diferentseeruvad kinnisvarahinnad soodustavad tööstuse paiknemist kombijaamade ja tuule-päikeseparkide vahetusse lähedusse. 

 

Seni on suur osa Eesti loodusressurssidest kas kasutamata või eksporditakse toormena. Eesti tööstuspoliitika on vajalik tagamaks üle riigi ühtlasemat maakasutust ja juba olemasoleva taristu rakendamist. Selle asemel et Harju- ja Tartumaal üha enam viljakat maad tehaste, elamute ja taristu alla matta ja inimeste pendellikumist üha kasvatada. 

 

Sessioon küsib:

1) Milline saab olema roheenergeetika mõju Eesti tootmise paiknemisele? 

2) Mida on teha, et investeeringuid tööstusse oluliselt kasvatada? 

3) Kas ja mil moel hakata teadlikult kujundame tootmist ja asustust? Mida on meil õppida teiste riikide ja Eesti enda kogemusest? 

 

I OSA: Sessiooni avab David Evers (The Netherlands Environmental Assessment Agency, Holland) ettekandega asustuse muutumise peamistest mustritest Euroopas (projekti SUPER - Sustainable Urbanization and land-use Practices in European Regions https://www.espon.eu/super põhjal).

 

Sessioonijuht: Garri Raagmaa