Tänaseks on selgunud, et ka traditsiooniliselt mittepärilikel kroonilistel haigustel nagu südame isheemiatõbi või diabeet võib esineda geneetiline komponent, mida mõõdetakse polügeense riskiskooriga (PRS). Mida suurem on PRS, seda suurem on haigestumise risk. Inimeste hulgas on suurenenud nõudlus geeniandmete kasutamiseks kliinilises praktikas. Järjest rohkem on neid, kes soovivad teada oma riske ja saada professionaalset nõustamist edasiseks tegevuseks. TÜ Geenivaramus määratakse täna PRSid enamusele kroonilistele polügeensetele haigustele ja need on kõigile geenidoonoritele olemas. Kuidas ja millistel tingimustel saavad perearstid kasutada antud geeniinfot oma patsientide nõustamisel.
