Asjakohaste mõjude hindamine on planeerimises üha rohkem fookuses ning ka avalikustamisel ja kaasamisel küsitakse üha enam selle kohta, kuidas üks või teine planeering inimesi ja nende heaolu mõjutab. Ja kuigi üha enam tegeletakse asjakohaste mõjude hindamisega, ei ole kaugeltki kõikides mõjuvaldkondades välja kujunenud selget praktikat, kuidas seda teha. Ning olulisem veelgi – kuidas mõju hindamise tulemusi planeerimisprotsessis arvestada.

Praegu on käimas mitmeid planeeringuid, kus ruumilahenduseni jõutakse muu hulgas ka sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisele tuginedes. Ühiskondliku kokkuleppe leidmise poolest on üks keerulisemaid olnud Harju maavarade teemaplaneering, kus vastuseis kaevandamisele on kohalike seas suur ning kompromissikohti on kogukondadega raske leida. Samas on materjali vaja ja tuleb leida uued asukohad, kuhu tegevusi suunata. Selleks, et otsustada, millistesse asukohtadesse peaks kaevandamistegevust suunama ning millised alad peaksid olema prioriteetsemad, kasutati mitmeid sotsiaalmajanduslikke kriteeriumeid, mida hinnati nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Mõju hindamise aruanne ja eskiislahendus ei ole veel avalikustatud (seda tehakse 2025 kevadel), kuid praegu toimunud avalike kaasamisaruteludele tuginedes võib arvata, et mõju hindamine suunas lahenduseni, kus on suurem võimalus ühiskondlik kokkulepe kaevandamiseks saavutada. Tundub, et selles protsessis andis asjakohaste mõjude hindamine lahenduse kujundamisel olulise suuna.