Tänapäevane ruumiline planeerimine sündis Eestis 30 aastat tagasi planeerimis- ja ehitusseaduse sünniga. 2025. aastal täitub ka 10 aastat “uue” planeerimisseaduse jõustumisest. Esimest korda Eestis on 2025. aastast ruumilisel planeerimisel oma asekantsler. 2025. aasta alguses hakkas tööle esmakordselt ruumiteemadega tegelev Maa- ja Ruumiamet. Kogu selle perioodi vältel on ruumilises planeerimises toimunud erinevaid sündmusi, mis on mõjutanud seda, kuidas täna planeerime. Näiteks 2017. aastal algatati esimene riigi eriplaneering, mille koostamine aasta hiljem lõpetati. Samal aastal ühinesid omavalitsused, kes said kohustuse koostada uued üldplaneeringud. 2018. aastal likvideeriti maavalitsused. 2016. aastal kehtestati esimene mereala planeering – Hiiu mereala planeering. Vahepealsel ajal on tehtud arvukaid kohtuotsuseid, toimunud tähelepanuväärseid arutelusid ja diskussioone, vahetunud ministrid, ministeeriumid. Kokkuvõtvalt räägime lugusid planeerimisest ja arutleme selle üle, kuhu on viimase 30 aasta praktika meid toonud ja kuidas on toimunu mõjutanud seda, kuidas planeerime täna ning millist väärtust selles näeme.

Sessioon on kombinatsioon video- ja helilugudest ning kohapeal osalevate mõtlejate diskussioonist. Video- ja helilood on planeerimispraktikute (planeerijad, arhitektid, arendajad, ametnikud,kogukondade esindajad, kolmanda sektori esindajad) meenutused nende jaoks olulistest sündmustest planeerimisest kuni tänaseni. Nende lugude põhjal valime 5-6 tähtsündmust, mille ümber kujundame kohapealse diskussiooni ning arutame, mida on need sündmused tänasesse planeerimisse kaasa toonud. Võimalusel kasutame ka arhiivimaterjale – nt uudised, raadiolood jmt. Diskussioonipaneeli käigus otsime peamiselt vastust küsimusele, kuidas on see kõik kujundanud tänast ruumilist planeerimist. Diskussioonipaneeli ajal antakse küsimusteks ja kommentaarideks jooksvalt sõna ka publikule. Sessiooni lõpuks oleme loonud ruumilise planeerimise ajajoone.