Sessioon 3B: Kahanemise mõõdupuud: andmete kasutamine linnaplaneerimisel – tühjenevate kortermajade pilootprojekti ja Narva taju-uuringu näitel
Jätkusuutliku ja toimiva ruumilise tulevikustrateegia loomiseks on vaja erinevaid andmeid, mis puudutavad muuhulgas nii elaniku ja kui ka „maastiku“ vaadet tulevikule. Sessioon arutleb selle üle, kuidas saavad erinevad andmed elukeskkonna kujundamist toetada. Palju ja mida me peaksime teadma näiteks inimeste elukohavaliku kohta? Eluasemepoliitika ja riigi ruumilise tasakaalustatud regionaalse tervikliku arengu kavandamisel on oluline teada mitte ainult seda, kuhu inimesed kolivad vaid sedagi, miks nad seda teevad, sealhulgas elukeskkonna kui maastiku kvaliteedi ja ruumiväärtuste võtmes. Inimeste hoiakute kõrval on tähtis ühtlasi hooneid ja taristut puudutav info ning andmete kasutamine privaatsust rikkumata. Sessioon keskendub seega ühtpidi andmete kasutamisele ja elanike kaasamisele „kahaneva“ ruumilise arengu stsenaariumite loomisel, teistpidi maastiku väärtustele ja maastikuanalüüsi võimalustele kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Arutleme andmete küsimuse üle kahanemisega kohanemise kontekstis, kus üheks näidisjuhtumiks on tühjenevate kortermajade pilootprojekt, milles osaleb kolm omavalitsust ja mille elluviimist juhib Rahandusministeerium ning kuhu on kaasatud mitmeid erinevaid osapooli sotsioloogidest, maastikuarhitektidest ja urbanistidest kuni juristide jt spetsialistideni. Tutvustame pilootprojekti käigus sündivat juhendmaterjali. Teise näitena käsitleme Narva nn taju-uuringut, mis täiendab kaasamise ja andmete kasutamise tahke.
Esinejad: Kristi Grišakov, Keiti Kljavin, Dmitri Moskovtsev, Katrin Paadam.
Sessioonijuht: Veronika Valk-Siska