Kuigi teoreetiliselt on inimõiguste austamine absoluutne nõue ükskõik millistes olukordades, sh sõjaliste konfliktide või nende ohu korral, esitavad konkreetsed ohuolukorrad selle põhimõtte teostatavusele väljakutse. Riigi ja rahvuse julgeolekut eksistentsiaalselt ohustavad rünnakud võivad tõstatada küsimuse, miks ja kuidas on vaja kaitsta inimõigusi, kui sellega võib näiteks vähendada elanikkonna turvalisus ja kestmise perspektiiv. Kas inimõiguste kaitse rahvusvaheline kohustus ikka kaalub üles tõhusad meetmed rünnakute tõrjumiseks või ennetamiseks või nende vastu tegutsemiseks? Samas teame eelmise sajandi õppetundidest, et just geopoliitilised vapustused on viinud inimõiguste põhimõtete ümbersõnastamise või lausa uute põhimõtete väljatöötamiseni. Osalejad arutlevad nendel teemadel nii praktilise teostatavuse kontekstis kui ka teoreetilises raamistikus.