Väitlusjuht: Heddi Lutterus, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler 

 

Arutelul osalevad: Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister; Taimar Peterkop, riigisekretär; Mait Palts, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor; PhD Külli Taro, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht 

 

Viimaste aastate pidevate kriiside valguses on meie praegust olukorda hakatud iseloomustama ka kui „permakriisi“ (ingl permacrisis). See tähistab pikemat ebastabiilsuse ja ebakindluse perioodi, mis tuleneb katastroofiliste sündmuste jadast.  

 

Alates 2020. aastast oleme üle elanud koroonakriisi, Valgevene ja -Euroopa Liidu piirikriisi ning energiakriisi. Jätkub sõda Ukrainas, mis on meie julgeolekuolukorra teise valgusesse seadnud. Riigieelarve seis on pingeline, inflatsioon on olnud kiire ja majandus languses. Riigikogus toimunud obstruktsioonist on räägitud kui demokraatiakriisist. Kliimamuutused hoiatavad eesseisva kliimakriisi eest. 

 

Kõik see on pannud surve alla õigusriigi põhimõtted, kus kriiside kiireks lahendamiseks on olnud ja on jätkuvalt vaja leida kiireid lahendusi. Teisalt on sellega kaasnenud ettevõtjate, huvirühmade, meedia ja kodanike kasvav rahuolematus, et riik ei kaasa ega kuula neid ning kaasamine ja dialoog on muutunud näiliseks. Aina rohkem kostab nurinat nii õigusloomeprotsessi kui ka õigusaktide kvaliteedi kohta. Uuteks märksõnadeks on saanud kiirus, paindlikkus, kerksus, säilenõtkus. Samas oodatakse, et otsustamine oleks andmepõhine. Õigusriik, põhiõigused, seaduslikkuse põhimõte jne näivad olevat üha enam põhimõtted, mis tuuakse ohvriks praktilistele vajadustele ja mis kõlavad anakronistlikult.  

 

Osalejad arutavad, kuidas rahuldada nn permakriisist tulenevaid vajadusi, hoides samal ajal meie õigusriiki. Uurime, kas oleme kriiside lahendamise eesmärgil juba hakanud murendama meie õigusriigi alustalasid või milliseid ohtlikke suundumusi viimaste aastate kriiside valguses täheldatakse. Või on vastupidi? Arutame, kas uus aeg nõuabki uusi lahendusi ning juristide ja õigusteadlastena peame andma sellesse protsessi oma edasiviiva panuse. Põhiküsimus on, kuidas leida tasakaal, sest õigusriigi põhimõtete kahjustamine on lõpuks samuti oht meie riigi julgeolekule.